Tagasi blogisse

Eesti kaubanduse ja logistika ettevõtete jaoks tuleb digitaliseerimise väärtus vaid koostööst

19 juuni, 2018
Blog

Tiheda konkurentsi tõttu on kaubanduses ja logistikas ettevõtted jätkuvalt efektiivsuse ja kulude kokkuhoiu saavutamiseks igaüks oma mullis toimetamas.

Kasvavate kulude keskel otsitakse efektiivsust sisemiste protsesside jupphaaval automatiseerimises püüdes olemasolevast tehnoloogiast maksimaalne välja võtta. Tegeletakse eilsete tagajärgede kõrvaldamise, mitte homsete kasude nimel. Lisandväärtuse loomine on aga sel moel marginaalne ja nii ettevõtte tervikprotsesside, kui kauba tarneahela terviku vaates investeering märgatavat kasu ei too, kirjutab Piret Masing, Columbus Eesti kaubanduse ja logistika ärisuuna juht. 

 

Tööjõupuudus käivitab digitaliseerimist

Jae- ja hulgikaubanduses ning veonduses ja logistikas kokku oli 2017 aastal hõivatuid 21% kogu tööhõivest, mis on 10% rohkem, kui töötlevas tööstuses. Eesti töötuse määr oli 2017 aastal 5,8%, mis on samal tasemel, kui aastal 2006.

Ettevõtetes on kümned positsioonid täitmata ja igapäevaselt juhitakse tööd kiireloomuliste tegevuste kaudu nende rollidega, mis on täidetud. Tulemuseks on tühi kaubariiul või tarnimata e-poe tellimus, mis tähendab saamata jäänud müüki kogu tarneahelas.

Igal kaubanduse tarneahela ettevõttel on oma tarkvaralahendus, igaüks neist käsitleb samu kaubaga seotud andmeid ühe SKU (Stock Keeping Unit – ingl. k.) kohta tehes selleks palju käsitööd, pidades kümneid Exceli tabeleid ja tehes sagedasti andmevigu. Kui arvutada selle käsitöö ja andmevigade maht ühe ettevõtte ja rolli vaates, siis ei peeta digitaliseerimise investeeringut õigustatuks. Kui aga selliseid tegevusi ja nende tagajärgi hinnata kogu tarneahela vaates, siis on see ebamõistlik kulu SKU kohta, mis mõjutab kõiki osapooli, kaasa arvatud tarbijat. Siin on ainus võimalus andmete digitaliseerimine kogu tarneahelas, mis eeldab sektori kokkulepet ja ettevõtete vahelist koostööd. Tehnoloogiad selleks on olemas.

 

Vähese digitaliseerituse puhul tegeletakse tulekahjude kustutamisega ja homne on jätkuvalt hoomamatu

Mahtude prognoosimine toimub täna mineviku pealt. Iga ettevõte kauba tarneahelas teeb oma prognoosi ning tihti ei ole ettevõtted suutelised kampaania müüke tavamüügist eristada, mistõttu tekib tarneahelasse kulu, mis lõpeb kas tagastuse ja mahakandmisega või hädamüügiga alla omahinna.

Kasvavate kulude (palgad, kütus, aktsiis, jm.) olukorras on kaubavoogude ja ressursside juhtimine täpsema ja palju rohkem dimensioone arvestava prognoosi pealt peamine võimalus kulusid optimeerida. Kogu tarneahela jaoks on vaja teha prognoos seal, kus tehakse otsused, mis mahte mõjutavad ning arvestades dimensioonidega, mis mahte mõjutavad (ilm, seotud sündmused, jne.). Masinõpe ja tehisintellekt on selleks valmis. 

 

Digitaliseerimise lähtepunkt on toote ja teostuse koostöö

Tehnoloogia investeeringute puhul on kiire ROI (Return on Investment – ingl. k) eelduseks maksimaalne väärtus. Maksimaalse väärtuse saab investeeringu eesmärgi skaleerimisel. Kui eesmärk on tarneahelas kogu tootega seotud info digitaliseerimine ja reaalajas ettevõtetele olulise info kättesaadavaks tegemine, kas siis võiks tehnoloogilise investeeringu väärtus olla selline, mis oluliselt muudab protsesse ja vähendab kulusid kõigi ettevõtete jaoks tarneahelas? Arvan, et see on nii.

 

Mis selleks vaja on?

Selleks on ühest küljest vaja raha, tehnoloogiat ja oskusi. Teisest küljest on vaja selleks huvitatud osapooli, koostöötahet ja võimet. Esimesed kolm on ressursid, mille leidmine ei ole takistuseks, kui viimased kolm on olemas ja väärtuse nimel juba homme tööle hakkavad. Koostöö, nii nagu jagatud majanduse tähtsuse kasv näitab, on teekond, mis võimaldab lisandväärtuse kasvu.

Eesti majanduskeskkond on maailma mastaabis väike ja siin on kõik eelised muudatusi kiiresti ellu viia ning nende mõju hinnata, kuna makromajanduslikud näitajad ei jõua nii kiiresti muutuda. Uute tehnoloogiate rakendamisel kasutatakse riskide juhtimiseks prototüüpimist ehk lahenduse väiksema versiooni loomist või väiksemas keskkonnas rakendamist erinevate võimalike alternatiivide kaalumiseks. Eesti on seega just sobiv keskkond kaubanduse tarneahela digitaliseerimiseks.

Meie Columbuses oleme valmis alustama kohe! Ootame kaubanduse ja logistika ettevõtteid kaasa mõtlema, et koos luua uut digitaalset reaalsust, mis muudab kaubanduse tulevikukindlaks.