<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Eelmisel aastal tegid Columbuse eksperdid ülevaate 10 peamisest trendist tootmise tehnoloogiate arengus 2019. Eelkõige arvestati siinkohal Eesti konteksti. Enamus välja toodud trendidest on omavahel seotud ja toetavad üksteist - tegelikku väärtust loovad nad koos rakendades. Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli vaatab nüüd möödunud aastale tagasi – kuidas läksid arengud tegelikult?

  1. 5G kasutuselevõtmine
    Paraku tuleb tõdeda, et Eesti ei ole enam 5G kasutusele võtmises esirinnas. See on pidurdunud tänu tagasilöökidele 5G sageduslubade konkursil, samal ajal kui naaberriigid teevad edusamme.

    Vaatamata kõrgetele ootustele, ei läinud 5G kasutuselevõtmine ka mujal maailmas nii nagu plaanitud. Näiteks on üles kerkinud riikliku julgeoleku, turvalisuse ja usaldusväärsuse teemad. Endiselt oodatakse rohkem 5G seadmete turule tulemist ja nende hinna langemist. Millal hind hakkab langema, pole siiski veel selge.

    Tööstuse jaoks on oluline 5G kiirus (signaali väike latentsus) - see on hinnanguliselt viis korda kiirem, kui 4G. 5G viivitus on alla inimsilma reageerimiskiiruse ja seega piisav näiteks isesõitvate autode jaoks.

    Arvatakse, et 5G saab tiivad koostöös tehisintellektiga, väiksemate seadmete ja tarkvaradega.
  2. Tarkvaralahenduste pilve kolimine
    Pilve kolimise trend jätkub. Samuti on kasvanud hübriidsete lahenduste kasutamine, kus kasutatakse kombinatsiooni pilvest ja serverist. Peamisteks takistusteks on privaatsus, turvalisus ja vähene kasutajate koolitus. Eestis ollakse harjunud oma serveri olemasoluga ja seepärast tundub pilve kolimine riskantne (kus mu andmed asuvad?). Kuid pilve eelised jõuavad järjest rohkem otsustajate teadvusse.
  3. Robotite laiem kasutuselevõtt
    Esialgsetel hinnangutel peatus 2019. aastal uute tööstuslike robotite paigalduste arv, võrreldes 2018. aastaga. 2020 oodatakse aga ca 10%-list kasvu. Esikohal on endiselt autotööstus. Kuid robotite turg on hakanud kasvama ka tööstustes, kus varem roboteid eriti ei kasutatud – näiteks toiduainetetööstus. Kuna robotid on odavnenud, siis on neid hakanud kasutama ka väikeettevõtted.

    Eesti on tööstusrobotite kasutusele võtmisel teistest maha jäänud. Täna ei nähta veel ärikasu, kuigi pingeline tööjõuturg sunnib ettevõtteid juba täna otsima võimalusi uutest tehnoloogiatest, kaasa arvatud robotid. 
  4. Asjade interneti (Internet of Things - IOT) laienemine
    2018. aastal oli hinnanguliselt kasutuses 7 miljardit IoT seadet. 2019. aasta augustiks oli aktiivseid IoT seadmete arv tõusnud 26.7 miljardi seadmeni. Raske on ennustada, kui palju on seadmeid 2019.aasta lõpuks, sest kasv on eksponentsiaalne. Kuid arvatakse, et see arv küündib 31 miljardini.

    Areneb ka tehnoloogia ja peagi näeme turule tulemas uusi ning arenenumaid IoT seadmeid.
    Kuid nii suur seadmete arv on tähendab ka suurt riski turvalisusele ja julgeolekule. Praeguste IoT seadmete nõrka turvalisust peetakse täna üheks suurimaks küberturvalisuse ohuks.
  5. Liitreaalsuse (Augmented Reality – AR) laiem kasutuselevõtt
    Kõige rohkem on liitreaalsust kasutusele võtnud arvutimängude tootjad. Neile järgnevad tervishoid ja haridus. Neljandal kohal on tootmine, millest suure osa on autotööstusel.

    Üldiselt on liitreaalsuse kasutuselevõtmine olnud vaevaline ja laiem kasutuselevõtmine ei kulge sellises tempos, nagu ennustatud. Suurimaks takistuseks peetakse kohmakaid seadmeid (AR-prillid) ja signaali viivitust. Samuti ei pakuta veel piisaval määral tarkvara ja sisu. Ettevõtted on seetõttu võrdlemisi ettevaatlikud AR kasutusele võtmisega.

    Läbimurre võib saabuda koostöös teiste kantavate nutiseadmetega nagu telefon ja kell ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisega (5G, masinõpe).
  6. Masinõppe laiem levik
    Masinõpe teeb tehisintellekti intelligentsemaks ja võimaldab ülesandeid kiiremini täita tänu õppimisvõimekuse. Valdavalt investeeritakse maailmas masinõppe spetsiaalsetesse rakendustesse, seejärel platvormidesse, tarkadesse robotitesse, arvutinägemisse jne.

    Masinõppe rakendustest on investeeringutes juhtival kohal riskijuhtimine, seejärel analüütika ja aruandlus. Ehk andmeid on palju ning eesmärgiks on pöörata andmed kasulikuks infoks läbi erinevate analüüsirakenduste.
  7. Andmete ja nende analüüsi jätkuv tähtsustumine
    Me näeme, et peaaegu igas digitaliseerimisprojektis on probleemiks andmete kättesaadavus ja usaldusväärsus. Selle lahendamine on üheks kõige populaarsemaks efektiivsuse tõstmise viisiks – korrastada olemasolevad andmed ja muuta need juhtimisel kasutatavaks infoks. Ja seda nii strateegilisel kui ka juhtimistasandil, sest tagasisidet töö kohta ootavad nii juhid kui ka tehasetöölised – selleks luuakse nn. töölauad visualiseeritud infoga.

    Ärianalüüsi tööriistad muutuvad järjest enam nn. iseteeninduslikuks. Ehk iga töötaja on võimeline mingil määral ise analüüsirakendusi koostama. Tööriistad võimaldavad andmeid tuua erinevatest allikatest. Läbimurret ei ole siiski veel toimunud ja Eestis vajavad ärianalüüsi tarkvarad jätkuvalt tutvustamist. Need, kes on ärianalüüsi süsteemi üles ehitanud ja ärianalüüsi tööriistad kasutusele võtnud, on saanud väga häid tulemusi – suureneb efektiivsus, kuna info on koheselt kättesaadav ja võimalik on ennetavalt ja kiiresti reageerida olukordade muutumisele.
  8. Küberturvalisuse olulisus
    Küberturvalisus on endiselt päevakorras. Viimase 6 kuu jooksul registreeritud intsidentide arv kuus on keskmiselt 300. Eesti ettevõtted õpivad läbi kogemuste - üldiselt ei mõelda küberturvalisusele enne, kui ilmnevad probleemid.

    Eestist käivad üle õngitsuskirjade lained. Petturite õngitsuslehed on muutumas järjest osavamaks ja usutavamaks. Näiteks panga lehte imiteerides üritavad kurjategijad raha välja petta ja ohvrile kuvatakse pärast kasutajatunnuse sisestamist õngitsuslehel ka õige kontroll kood. Seega, pahalased järjest täiustavad oma meetodeid.

    Uuringutest on selgunud, et eestlased tunnevad küll muret häkkimise ja andmelekete pärast, kuid paljud ei täida elementaarseidki turvanõudeid (n. ei tehta tarkvarauuendusi, telefoni sisselogimised on kaitseta, nõrgad paroolid jms.).
  9. Isikuandmete kaitse üldmääruse (General Data Protection Regulation – GDPR) rakendamine
    GDPR-i põhieesmärgiks on kaitsta kasutajate andmete privaatsust. Praktikad alles hakkavad välja kujunema.

    Lisaks isikuandmete kaitse üldmäärusele kavatsetakse hakata kohaldama Euroopa Liidu e-privaatsuse määrust, mis käsitleb andmekaitse erinõuded elektroonilise side valdkonnas, sealhulgas rämpspost ning soovimatud müügikõned.

    Näeme, et ka teised riigid (kaasaarvatud USA) hakkavad järjest rohkem kaitsma seadusandlikult eraisikute andmete privaatsust.
  10. Ärimudelite muutuste otsimine - Eesti ei taha enam olla odav allhankemaa
    Väärtusahelas kõrgemale tõusmine on järjest enam juhtkonna strateegiliseks eesmärgiks. Selle rakendamine nõuab aega arendustegevusteks ja klientide ning töötajate kaasamist. Märksõnadeks on loovuse juhtimine ja kliendi vajaduste mõistmine. Samuti on vaja kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, et olla konkurentsivõimeline nii müügi- kui ka tööjõuturul.

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

Tootmisseadmete ootamatud rikked löövad tootmisplaani segamini ja seisakuajad osutuvad üsnagi kulukaks. Regulaarne seadmete hooldamine on võtmeks, mis aitab taolisi tulekahjusid ennetada. See tasub pikaajalises vaates ära läbi suurema efektiivsuse ja aitab kulusid kontrollida:
Ettevõtte eduka digitaliseerimise kõige olulisem faktor on muudatuste juhtimine ja kaasamine. Millest aga sõltub kõige rohkem digitaliseerimise elluviimine? Vahendame värsket MIT uuringut[1], mis võtab kokku ühe viisi digitaliseerimise edukaks elluviimiseks.
2020. aasta on ukse ees. Üks kuumemaid teemasid on kuidas hakkab tootmist mõjutama uus tehnoloogia ja ärilised arengud. Kuna kliendid nõuavad üha uuenduslikumaid tooteid ja teenuseid, siis on tootjad ultimaatumi ees „arene või oled mängust väljas“. Kuna tehnoloogia arenemisega vähenevad turule tulemist takistavad tegurid, siis saavad idufirmad ja väiksemad ettevõtted suurte tegijatega võistelda palju väiksema riskiga, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.
Digiauditid on olnud tänu EASi toetusmeetmele tootmisettevõtete seas 2019. aastal populaarsed. Columbus Eesti ärikonsultantide meeskond on töötanud mitmekümne Eesti tootmisettevõttega ja kuigi igaüks on eripärane, ei saa märkamata jätta seda, et ühised jooned jooksevad väga polariseeruvalt välja. Selles artiklis keskendub digitaliseerimisekspert Marko Seier ühele väga valdavale väljakutsele – ettevõtte andmed pole kättesaadavad ja usaldusväärsed.
MES (Manufacturing Execution System) ehk töö tagasiside süsteem on tootmise käitussüsteemi osa. Töö tagasiside andmine võib toimuda majandus- (ERP) või eraldiseisva tarkvara abil, mis liidestatakse ERPi ja muude süsteemidega. Mis väärtust MES tootmisettevõtetele loob, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down