<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Aastalõpp on tavaliselt hea aeg kokkuvõtete tegemiseks ja tulevikku vaatamiseks. 2018. aasta oli enamikele tootmisettevõtetele hea aasta kõikidest väljakutsetest hoolimata, kuid mida pidada silmas 2019. aastal, sellest kirjutab digitaliseerimisekspert Marko Seier.

Arvamusi on erinevaid, kuid Columbuse eksperdid valisid välja 10 olulisemat trendi, millele tasub tootjal tehnoloogiaarengu osas tähelepanu pöörata. Eelkõige arvestame siinkohal Eesti konteksti, kuna Eesti ettevõtted on väiksemate investeerimisvõimalustega kui lääne suurettevõtted, mis tihtipeale trende veavad. Peamised trendid on seotud andmetega ja nendest tehtavate järeldustega. Trendid ei ole tähtsuse järjekorras. 

  1. 5G kasutuselevõtmine
    Eesti on näidanud ennast 5G tehnoloogia kasutuselevõtus esirinnas olevana, seega võib tulla lahendusi, mida saab kasutada tootmises masinate vahetumal juhtimisel. 5G ei tule ilmselt üle-eestilisena, vaid eelkõige piirkondadesse, kus 4G ressurss hakkab ammenduma.
  2. Pilve kolimine
    Järjest enam tarkvaralahendusi kolib pilve, milles on maandatud taasteriskid. Samuti pole enam vajalik vahetult pingutada serveripargi käimishoidmisega. Samas on mõningatel juhtudel kõige optimaalsem kasutada nii pilve kui ka oma servereid. 2019 on näha kuidas mõlemad lahendused on omavahel veelgi enam integreeritud.
  3. Robotite laiem kasutuselevõtt
    Kuna robotite hinnad on 2018. aastal drastiliselt langenud, kus ühe manipulaatoriga tootmisroboti võib Hiinas saada isegi juba 1000 dollariga, siis tööjõupuuduses ettevõtted otsivad järjest enam, kus laiendada inimeste ja robotite vahelist koostootmist.
  4. Asjade interneti (Internet of Things - IOT) laienemine
    On ilmne, et võrku ühendatud tootmisseadmete arv jätkab jõudsat kasvu. Seda kasvu toetab või isegi veab 5G kasutuselevõtt ja sensoritehnoloogiate areng.
  5. Liitreaalsuse (Augmented Reality – AR) laiem kasutuselevõtt
    Kuigi alguses ennustati suurt tulevikku virtuaalreaalsusele (Virtual Reality – VR), siis praktikas on see pigem meelelahutuse osaks saanud. Samas selle kõrval on vaikselt tulnud liitreaalsus, mida kasutatakse nii toodete hoolduses, toodete kontrollis kui ka turunduses.
  6. Masinõppe laiem levik
    Rohkem andmeid loob ka võimalusi masinõppeks, mis mõningate rakenduse korral juba lihtsalt kasutatavad ka ilma süvateadmisteta kasutajale.
  7. Andmete ja nende analüüsi jätkuv tähtsustumine
    Haakub tugevalt asjade interneti arenguga, mis toodab suures koguses andmeid. Et andmetest oleks kasu tuleb nendega midagi peale hakata ja otsustamiseks kasutada. 2019. aasta toob kindlasti rohkelt seda, kuidas andmeid visualiseeritakse rohkem ja kasutatakse kaalutud otsuste tegemiseks.
  8. Küberturvalisuse olulisus
    2018. aasta markantsed näited on veel värskelt meeles, mis õnneks Eesti ettevõtteid tabasid kergemini, kui ülejäänud maailma. Kui see ei tähenda, et küberturvalisuse osas peaks kergemini hingama. Pigem vastupidi, sest pahalased arenevad kiiresti.
  9. Isikuandmete kaitse üldmääruse (General Data Protection Regulation – GDPR) rakendamine
    Üle terve Euroopa Liidu on kasutusel uut tüüpi andmekaitse põhimõte, mille praktikad pole veel välja kujunenud.
  10. Ärimudelite muutuste otsimine
    Kuna Eesti ei ole enam odav allhankemaa, siis tähendab see ka survet liikuda väärtusahelas kõrgemale. See omakorda tingib ärimudelite ümbervaatamise ja vajadusel ka kliendile lähemale liikumise

Digitaliseerimiseksperdid annavad nõu

Milliseid trende rakendada ka enda ettevõttes? Digitaliseerimiseksperdid aitavad hea meelega selles maailmas orienteeruda.

Vota meiega uhendust CTA

Topics

Discuss this post

Recommended posts

Tihtipeale ei ole probleemide tegelikud põhjused seal, kus nad esialgu paistavad olevat - nii võttis Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul PROLOG Tarneahelakonverentsil ühe lausega kokku oma kogemused paarikümnes ettevõttes läbi viidud digitaliseerimise analüüsidest.
Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tehisintellekt ja masinõpe on märkamatult meie taskusse pugenud. Soovitusmootorid, virtuaalsed assistendid, häälkäsklused, tõlkimine, objektide ja nägude tuvastamine vaid osaline loetelu sellest tehnoloogiaimest. Nimelt, nutitelefonid kasutavad tehisintellekti, et adapteeruda meie eelistustele ning parandada kasutajakogemust, kirjutab digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
Jätkame sealt, kus eelmises artiklis pooleli jäime. Ehk kui eelmine kord rääkisime digitaliseerimise ebaõnnestumise põhjustest, siis nüüd räägime viisidest, kuidas seda vältida. Üks viis nupukalt digitaliseerida on vaadata, mida on hästi teinud ettevõtted, kelle digitaliseerimise protsess andis soovitud tulemuse, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.
Andmed on meie aja kõige väärtuslikum vara. Ilma usaldusväärsete andmeteta muutume me pimedaks ja ebakindlaks. Keegi meist ei kujutaks ette, et püüaksime tipptunnil ületada neljarealist kiirteed kinni seotud silmadega ja kõrvaklapid peas.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down