<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Rahavood on ettevõtte elujõu ja jätkusuutlikkuse näitajaks. Suur viga oleks alahinnata rahavoogude planeerimist, kuid ootamatult paljud ettevõtted justnimelt seda teevad.

Tõsi, ettevõte saab ilma rahavoogu planeerimata normaalselt eksisteerida, kuni tal on olemas piisav puhver. Tänapäeva ärikeskkond aga muutub kiiresti ja seetõttu võib halvasti korraldatud rahavoosüsteem enneaegselt lõpetada ettevõtte tegevuse. Rahavoogude jälgimise ja planeerimise olulisus saab vahel ilmsiks alles siis, kui pole raha, et arveid tasuda. Seda võib juhtuda igas suuruses ettevõttega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.

Mida saab mõõta, seda saab muuta

Rahajääk pangakontol päevade lõikes – see on ettevõtte ärimudeli üheks oluliseks mõõdikuks, mille alusel juhtkond teeb otsuseid. Kindlasti loe ka Columbus Eesti rahavoogude planeerimise artiklit. 

Rahajääk pangakontol = eelmise perioodi rahajääk + raha sisse – raha välja

Mida annab rahavoo planeerimine?

Rahavoogude planeerimine aitab üle elada äritegevuse madalperioodi või teha otsuseid, et kasutada „vaba“ raha kõrgperioodil.

Juhtidele annab see hea ülevaate:

  • Näed, millises projektis võivad tekkida negatiivsed rahavood;
  • Näed, millal on vaja kaasata lisaraha;
  • Näed, millal, kui palju ja kui pikalt saab „vaba“ raha kasutada/investeerida;
  • Saad vastuse küsimusele, kas astuda lepingusse või mitte - luues „juhul-kui“ stsenaariume;
  • Näed, kas ja millal saab teha suuremaid väljamakseid (n. dividendid, investeeringud, jms.).

Kuidas ja millisel määral saab rahavoogu mõjutada?

Rahavoogude mõjutamine algab päris algusest – ehk ettevõtte ärimudeli loomisega. Näiteks ehitavad paljud ettevõtted ärimudeli üles kuutasulisele teenusele, mis aitab rahavoogusid ühtlasemalt jaotada. Siiski pole kuutasuline teenus alati võimalik. Kui kliendilt tulevad suured laekumised ja harva, siis on juhtkonna ülesandeks kaasata ärimudelisse näiteks finantspartner, kes aitab ettevõtte rahavoogusid ühtlasemaks muuta.

Ettevõtte juhtkond saab kliendiga lepingut sõlmides mõjutada rahavoogusid märkimisväärsel määral. Mõned ettevõtted modelleerivad rahavoogusid juba enne lepingu sõlmimist ja siis otsustavad, kas ja millistel tingimustel saab lepingusse minna. Projektijuhid saavad olulisi hankelepinguid sõlmides arvestada müügilepingute maksetähtaegadega.

Peale lepingute sõlmimist projekti läbi viies või teenust osutades on suhteliselt vähe võimalusi rahavoogu mõjutada. Oluline on jälgimine - näiteks selleks, et koheselt tegeleda võlgnikega.

Kõige paremini hoitud saladus on see, et rahavoogu saab kõige rohkem mõjutada planeerimisfaasis – vaata graafikut.

Pikaajalised prognoosid

Lisaks raamatupidamisdokumentidele (arved, mis pole veel makstud/laekunud) kaasatakse pikaajalise rahavoo planeerimisel prognoose või eelarvet. Prognoosimisega kaasneb see häda, et paljudel juhtudel muutuvad rahavood võrdlemisi subjektiivseks. Näiteks - pahatihti jäetakse prognooside tegemist ainult finantsjuhi ülesandeks. Finantsjuhil aga ei pruugi olla seda teadmist, mis on projekti- või tootejuhil, kes tunneb oma projekti palju paremini.

Seepärast, kui projektijuht haldab oma projekti rahavoogude prognoose, siis on need tunduvalt täpsemad ja põhjendatumad, kui finantsjuhi poolt koostatud.

Finantsjuhi ülesandeks jääb sel juhul planeerida kogu ettevõttega seotud rahavood (käibemaks, laenud, investeeringud, dividendimaksed, vahel ka töötasudega seotud maksed).

Omadused, mis teevad rahavoo planeerimise süsteemi suurepäraseks

Kiire ülevaade ühe pilguga
Rahavoogude töölaual esitatakse andmed graafiliselt.

Regulaarne rahavoogude plaani koostamine
Regulaarsus on vajalik selleks, et juhtkond saaks kiirelt infot otsuse tegemiseks ja näeks juba varakult võimalikke rahalisi probleeme.

Mõistlik ajakulu rahavoogude plaanimisel
Rahavoogude planeerimine võtab aega. Selleks on vaja läbimõeldud ja hästitoimivat lahendust. Kaasa aitab liidestamine eri tarkvaradega: majandustarkvara (ERP), arvehaldus, eelarvestus.

Ühtlasemad rahavood
See aitab näiteks vähendada intressikulusid ja samuti kindlustada end ootamatuste vastu.

Lihtne ligipääs vajalikule infole
Rahavoo näitajad tuuakse digitaalsele töölauale vastavalt rollile (projektijuht, finantsjuht, tegevjuht). Võimalus näha infot ka mobiilist.

Päevapõhised rahavood
Nädalapõhine rahavoogude plaan ei pruugi õiget pilti näidata. Näiteks, kui suur väljamakse peaks toimuma esmaspäeval, ent suur laekumine tuleb alles reedel, siis see tähendab, et esmaspäeval võib ettevõte jääda hankijatele võlgu. Pelgalt nädala vaates seda aga ei näe.

„Juhul-kui“ stsenaariumid
Näiteks, kas ja millal saab dividendid välja maksta või investeerida.

Kohene tegelemine võlgnikega
Parandab maksedistsipliini ja tööprotsessid on paremini kontrolli all. Maksmata arve info peab jõudma nii kiiresti kui võimalik isikuni, kes suhtleb kliendiga.

Võimalus minna alginfo (arve) tasandile
See aitab saada küsimustele kiireid vastuseid.

Võimalus näha eelmist rahavoogude prognoosi
Aitab näha muutusi rahavoogude plaanides, võrreldes eelmisel korral koostatud rahavoogude plaaniga. See võimaldab hinnata ka rahavoogude mudeli täpsust.

Rahavoogude planeerimine imelihtsaks

Kaasaegsed lahendused, mis muudavad rahavoo planeerimise kiireks ja märkamatuks protsessiks, on kõigile kergelt kättesaadavad. Võta ühendust ja räägime hea meelega lähemalt!

Blogi

Tootmise planeerimisel on oluline täppisplaneerida ja pidevalt jälgida, et tehtaks õiget asja, õigel ajal ja õiges järjestuses. Opcenter APS on tootmisplaneerimise tarkvara, mis täpselt just seda võimaldab. Tööstuse digitaliseerimine on suur väljakutse nii seeriatootmise kui projektitootmise alal. Standard AS kogemus hotellimööbli tööstusliini digitaliseerimisel näitab, et tootmise digitaliseerimine Opcenter APS-i abil aitab kasvatada tarnekindlust, hõlbustada tootmise planeerija, tootmisjuhi ja meistrite igapäevatööd ning optimeerida tootmisprotsessi tervikuna. 
Tööstuses on käsil pingelised ajad. Tellimuste arv on languses, samal ajal on tooraine sisendhinnad kasvanud mõnes sektoris pea mitmekordseks.  Kuidas tööstusettevõttes homseks valmis olla? Sellest ja paljust muust rääkisime 13. oktoobril Columbuse uhiuues kontoris toimunud hommikuseminaril, kus oli koos enam kui 30 tööstusettevõtte esindajat. Seminari avas Columbus Balti tegevjuht Ivo Suursoo, kes tõi välja, et tööstuse tänased suurimad väljakutsed on tooraine ja energia hinnad ning palkade kasv. Et pakkuda konkurentsivõimelist hinda, tuleb kasvatada efektiivsust, mida on võimalik teha läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Kui majanduslanguses ei kipu ettevõtjad digitaliseerimiseks suuri investeeringuid ette võtma, siis täna on tööstusettevõtjatel harukordne võimalus taotleda raha efektiivsuse kasvatamiseks riigilt.
Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down