<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Rahavood on ettevõtte elujõu ja jätkusuutlikkuse näitajaks. Suur viga oleks alahinnata rahavoogude planeerimist, kuid ootamatult paljud ettevõtted justnimelt seda teevad.

Tõsi, ettevõte saab ilma rahavoogu planeerimata normaalselt eksisteerida, kuni tal on olemas piisav puhver. Tänapäeva ärikeskkond aga muutub kiiresti ja seetõttu võib halvasti korraldatud rahavoosüsteem enneaegselt lõpetada ettevõtte tegevuse. Rahavoogude jälgimise ja planeerimise olulisus saab vahel ilmsiks alles siis, kui pole raha, et arveid tasuda. Seda võib juhtuda igas suuruses ettevõttega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.

Mida saab mõõta, seda saab muuta

Rahajääk pangakontol päevade lõikes – see on ettevõtte ärimudeli üheks oluliseks mõõdikuks, mille alusel juhtkond teeb otsuseid. Kindlasti loe ka Columbus Eesti rahavoogude planeerimise artiklit. 

Rahajääk pangakontol = eelmise perioodi rahajääk + raha sisse – raha välja

Mida annab rahavoo planeerimine?

Rahavoogude planeerimine aitab üle elada äritegevuse madalperioodi või teha otsuseid, et kasutada „vaba“ raha kõrgperioodil.

Juhtidele annab see hea ülevaate:

  • Näed, millises projektis võivad tekkida negatiivsed rahavood;
  • Näed, millal on vaja kaasata lisaraha;
  • Näed, millal, kui palju ja kui pikalt saab „vaba“ raha kasutada/investeerida;
  • Saad vastuse küsimusele, kas astuda lepingusse või mitte - luues „juhul-kui“ stsenaariume;
  • Näed, kas ja millal saab teha suuremaid väljamakseid (n. dividendid, investeeringud, jms.).

Kuidas ja millisel määral saab rahavoogu mõjutada?

Rahavoogude mõjutamine algab päris algusest – ehk ettevõtte ärimudeli loomisega. Näiteks ehitavad paljud ettevõtted ärimudeli üles kuutasulisele teenusele, mis aitab rahavoogusid ühtlasemalt jaotada. Siiski pole kuutasuline teenus alati võimalik. Kui kliendilt tulevad suured laekumised ja harva, siis on juhtkonna ülesandeks kaasata ärimudelisse näiteks finantspartner, kes aitab ettevõtte rahavoogusid ühtlasemaks muuta.

Ettevõtte juhtkond saab kliendiga lepingut sõlmides mõjutada rahavoogusid märkimisväärsel määral. Mõned ettevõtted modelleerivad rahavoogusid juba enne lepingu sõlmimist ja siis otsustavad, kas ja millistel tingimustel saab lepingusse minna. Projektijuhid saavad olulisi hankelepinguid sõlmides arvestada müügilepingute maksetähtaegadega.

Peale lepingute sõlmimist projekti läbi viies või teenust osutades on suhteliselt vähe võimalusi rahavoogu mõjutada. Oluline on jälgimine - näiteks selleks, et koheselt tegeleda võlgnikega.

Kõige paremini hoitud saladus on see, et rahavoogu saab kõige rohkem mõjutada planeerimisfaasis – vaata graafikut.

Pikaajalised prognoosid

Lisaks raamatupidamisdokumentidele (arved, mis pole veel makstud/laekunud) kaasatakse pikaajalise rahavoo planeerimisel prognoose või eelarvet. Prognoosimisega kaasneb see häda, et paljudel juhtudel muutuvad rahavood võrdlemisi subjektiivseks. Näiteks - pahatihti jäetakse prognooside tegemist ainult finantsjuhi ülesandeks. Finantsjuhil aga ei pruugi olla seda teadmist, mis on projekti- või tootejuhil, kes tunneb oma projekti palju paremini.

Seepärast, kui projektijuht haldab oma projekti rahavoogude prognoose, siis on need tunduvalt täpsemad ja põhjendatumad, kui finantsjuhi poolt koostatud.

Finantsjuhi ülesandeks jääb sel juhul planeerida kogu ettevõttega seotud rahavood (käibemaks, laenud, investeeringud, dividendimaksed, vahel ka töötasudega seotud maksed).

Omadused, mis teevad rahavoo planeerimise süsteemi suurepäraseks

Kiire ülevaade ühe pilguga
Rahavoogude töölaual esitatakse andmed graafiliselt.

Regulaarne rahavoogude plaani koostamine
Regulaarsus on vajalik selleks, et juhtkond saaks kiirelt infot otsuse tegemiseks ja näeks juba varakult võimalikke rahalisi probleeme.

Mõistlik ajakulu rahavoogude plaanimisel
Rahavoogude planeerimine võtab aega. Selleks on vaja läbimõeldud ja hästitoimivat lahendust. Kaasa aitab liidestamine eri tarkvaradega: majandustarkvara (ERP), arvehaldus, eelarvestus.

Ühtlasemad rahavood
See aitab näiteks vähendada intressikulusid ja samuti kindlustada end ootamatuste vastu.

Lihtne ligipääs vajalikule infole
Rahavoo näitajad tuuakse digitaalsele töölauale vastavalt rollile (projektijuht, finantsjuht, tegevjuht). Võimalus näha infot ka mobiilist.

Päevapõhised rahavood
Nädalapõhine rahavoogude plaan ei pruugi õiget pilti näidata. Näiteks, kui suur väljamakse peaks toimuma esmaspäeval, ent suur laekumine tuleb alles reedel, siis see tähendab, et esmaspäeval võib ettevõte jääda hankijatele võlgu. Pelgalt nädala vaates seda aga ei näe.

„Juhul-kui“ stsenaariumid
Näiteks, kas ja millal saab dividendid välja maksta või investeerida.

Kohene tegelemine võlgnikega
Parandab maksedistsipliini ja tööprotsessid on paremini kontrolli all. Maksmata arve info peab jõudma nii kiiresti kui võimalik isikuni, kes suhtleb kliendiga.

Võimalus minna alginfo (arve) tasandile
See aitab saada küsimustele kiireid vastuseid.

Võimalus näha eelmist rahavoogude prognoosi
Aitab näha muutusi rahavoogude plaanides, võrreldes eelmisel korral koostatud rahavoogude plaaniga. See võimaldab hinnata ka rahavoogude mudeli täpsust.

Rahavoogude planeerimine imelihtsaks

Kaasaegsed lahendused, mis muudavad rahavoo planeerimise kiireks ja märkamatuks protsessiks, on kõigile kergelt kättesaadavad. Võta ühendust ja räägime hea meelega lähemalt!

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

Ammu on möödas ajad, mil töökoht oli pelgalt füüsiline ruum, mida töötajad täitsid 8 tundi päevas. Infotehnoloogia areng on muutnud häguseks piiri füüsilise töökoha ja selle koha vahel, kus töö tegelikult aset leiab. Me töötame kodus, lennukis ja rongis. Me peame koosolekuid läbi videosildade ning oleme pidevalt ühenduses oma klientide ja koostööpartneritega. Suur osa meie tööst on meiega alati kaasas kas telefoni või sülearvutiga. Arvate, et see kehtib vaid kontoritöötajate kohta? Tootmises käivad ju asjad teistmoodi? Aga kas ikka käivad? 
Kas tunned, et Sinu ettevõtte tootmises on kõik digitaliseeritud? Aga kuidas edasi? Kuidas teha arenguhüpe üle konkurentide? Tootmises tekib järjest rohkem digitaalseid andmeid. Nende andmete mõtestatud kasutamine on võtmeküsimuseks uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks. Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli toob ühe võimalusena välja liitreaalsuse.
Digidiagnostika on löönud Eesti tootmisettevõtete seas laineid juba pea aasta. Peamiseks tõukeks sai EASi poolt ellu kutsutud meede, mis toetab digidiagnostikate läbiviimist. Aeg on küps, et teha esimesed kokkuvõtted. Millised on Eesti tootmisettevõtete peamised väljakutsed? Kas joonistuvad välja ühised selged jooned? Columbus Eesti kogemused võtab kokku digitaliseerimisekspert Marko Seier.
Ühe hiljuti asutatud ettevõtte juht kurtis, et firma kasvab liiga kiiresti - ei jõua enam kõike ise ära teha ja tööpäevad venivad väga pikaks. Ärge saage valesti aru - see juht teadis väga hästi, et ei pea kõike ise ära tegema ja et tema ülesandeks on luua hästitoimiv süsteem. Kuid tema arvates ei olnud töötajad valmis vastutust võtma, kirjutab meie digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
Oleme varasemalt kirjutanud tootmise planeerimise levinuimatest puudujääkidest. Seekord võtame luubi alla valusad tagajärjed, millega tuleb tegeleda juhul, kui tootmise planeerimine ebaõnnestub, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down