Kuidas Sinu ettevõttes on tootmisplaan korraldatud Excelis?
Tootmise planeerimine Excelis on väljakutse. Andmed muutuvad kogu aeg ja nende liigutamine süsteemide vahel võib olla keerukas.
Tootmisrobotid töötavad küll ilma inimese sekkumiseta ülimalt efektiivselt ja produktiivselt, aga kes annab nendele robotitele töökäsu, mida vaja teha ja millal?
Tootmisplaneerimise väljakutsetest ja lahendusmeetmetest kirjutab tootmisplaneerimise ekspert Andri Jõgi.
Tootmise planeerimine Excelis - võlu ja valu
Pole vist väga suur üllatus, et enamasti see eeltöö ehk töökäsuni jõudmine valmistatakse ette Excelis, ja seda ka täitsa tänapäevastes ettevõtetes, kellel on kasutusel kõige võimsamad ja suuremad majandustarkvarad (ERP).
Tootmise planeerimine Excelis on tegelikult ju lihtne, sellepärast seda ka kasutatakse.
Excelis hea tootmisplaani tegemiseks pead Sa olema hea planeerija ehk suure (äri)kogemusega
Küll aga tähendab see tihtilugu seda, et hea plaani tegemiseks pead Sa olema hea planeerija ehk suure (äri)kogemusega.
Teine ja mitte vähem oluline detail - Sul peab olema aega, et teha hea plaan.
Reaalsuses aga kukub välja nii, et samal ajal kui planeerija teeb järgmist head tootmisplaani, teeb elu oma korrektuurid ja plaan on tootmisesse jõudmise hetkeks sisuliselt juba aegunud.
Selleks aga, et plaan uutes tingimustes ümber teha, pole enam piisavalt aega ja siis tehakse juba plaanides kiireid ja kogemusel põhinevaid otsuseid.
Kui head need otsused on, sõltuvad tihtilugu just planeerija enda kogemusest ja tajust.
Sul peab olema palju aega, et ise Excelis hea plaan teha
Selle peale võiks ju öelda, et meil on kõikvõimas majandustarkvara ehk ERP, mis teeb ju selle töö inimese eest ära!? See teema vajab kindlasti eraldi postitust ja lahti rääkimist aga lühidalt vastates, kui majandustarkvarast kättesaadav tootmisplaan ei ole reaalselt inimeste jaoks loogiline ega arusaadav, siis ka seda keegi ei kasuta.
Aga mis Exceli kasutamises siis halba on?
Ega oma olemuselt tegelikult ei olegi, kui Excelist tehtava tulemusega ollakse rahul ja keegi ei nurise.
Reaalsuses tihtilugu see ei väljendu, vaid ilmselt ei ole ka teie majas midagi uut lausel „Planeerimine ju ei tööta!“ või et „Jälle ei saanud toode õigel ajal valmis, miks keegi seda varem ei võinud öelda?“.
Tänapäeva konkurentsitihe maailm, kus tarneajad on lühikesed, robotid toodavad kiiresti ja rohkelt, toodete arv, mida toodetakse on kordades kasvanud, esitab planeerijale oluliselt kõrgemad ootused ja nõudmised. Kuidas neid täita? Lahenduseks on APS.
Tootmistellimuste järjestamise tarkvara APS – mis see on?
Väga lühidalt öeldes on tegemist tarkvaraga, mis on spetsialiseerunud tootmistellimuste ja tootmistellimuste operatsioonide järjestamisele, mille tulemuseks on optimaalne tootmisplaan.
Tarkvara on spetsialiseerunud tootmistellimuste ja nende operatsioonide järjestamisele, mille tulemuseks on optimaalne tootmisplaan
Sealjuures võetakse plaani koostamisel arvesse ettevõtte spetsiifilisi piiranguid, nagu näiteks materjali saadavust, tootmismasinaid, tööriistu, inimesi ja nende töögraafikuid.
Kuna APS tarkvarad võimaldavad tootmisplaani modelleerimist, siis see tekitab planeerijal ka võimaluse:
- analüüsida tootmisplaani
- võrrelda erinevaid plaane omavahel
- teha faktidel põhinevaid otsuseid
- vajadusel tuua erinevate osapoolte esindajaid ühiselt arutama küsimusi, mis vajavad otsustamist (a la kui me toome selle toote tootmise varasemaks, siis meie efektiivsus langeb x% võrra ning need kolm tellimust hilinevad selle tõttu)
APS-i kõrge väärtus on juba see, et planeerimine tuleb nö "mustast kastist" välja ja on võimalik laua taga teha ka rahal põhinevaid otsuseid.
Kas hilinenud tellimust saab rahas mõõta, see on juba ettevõtte spetsiifiline, aga efektiivsuse kadu juba kindlasti saab.
Tootmisplaan, tootmise planeerimine Excelis vs tootmistellimuste järjestamine
Planeerimises esinevaid väljakutseid pole just kõige lihtsam kirjeldada. Pole harv, et kui keegi räägib plaanist, siis seda juba ainuüksi mõistetakse erinevalt.
Üks mõtleb selle all konkreetselt järjestatud tootmistellimusi ja teine, et mida üldiselt mingis ajavahemikus (tavapäraselt on see nädal, kuu, aasta) üldse tootma peaks või kui ressursse selleks vaja on.
Enamasti jagatakse planeerimine tuleviku vaatamise perspektiivist sisuliselt kolmeks:
- Strateegiline planeerimine, ettevaatav ajaperiood (1-3(5)a)
- Taktikaline planeerimine (0 – 12 kuud)
- Operatiivne planeerimine (0 -12 nädalat)
Strateegilist planeerimist me antud artiklis lahkama ei hakka, taktikalist ja operatiivset planeerimist aga küll.
Taktikaline planeerimine
Taktikaline (vahest ka eelarveline plaan) plaan annab enamasti vastuse, kui palju ja mida vaja toota ning enam-vähem millal (kuu, nädal).
Plaani loomise aluseks on enamasti:
- olemasolevad müügitellimused + müügi prognoos
- keskmine tootmisvõimsus
- toodete varulaoseis
- tarne ja tootmisajad ning
- toote aegumiskuupäevad.
Tulemuseks on tavapäraselt tootmisplaan nädalates, kuudes, (aastates)
Tootmisplaan ja operatiivne planeerimine
Operatiivne planeerimine samas juba teeb selliseid otsuseid millises järjestuses, mida toota ning mis on samas ka kõige mõistlikum ressursside ja lubatud tarneaja osas.
Samuti võttes arvesse ka juba materjali olemasolu piirangut ehk kas materjalid on tootmiseks selleks ajaks ka reaalselt olemas.
Sellise plaani ajaline periood on tavapäraselt päevad, tunnid, (minutid).
Enamasti peaks sellest tootmisplaanist selguma ka millise ressursiga (inimene ja/või masin) seda konkreetset toodet selle ajahetkel toodetakse ja mis saab olema järgmine toode, mida on plaanis toota.
Kui taktikalise planeerimisega saavad enamus ettevõtteid hästi hakkama (sh ka enamus majandustarkvarasid), siis operatiivne planeerimine ehk tellimuste järjestamine on enamasti üks suur peavalu nii planeerija kui ka tootmise shop-floor taseme jaoks.
Tootmine Excelis võib olla peavalu
Eriti kui samaaegselt on vaja tegeleda selliste igapäevaste muredega nagu tellimuste prioriteetide muutused, uued kriitilised tellimused, materjali tarnete hilinemised, seadmete rikked, inimeste haigestumised jne. jääb tootmine Excelis suuremate ettevõtete vajadustele piiravaks.
APS tarkvarade kasutamine
Enamik APS tarkvarasid töötavad koostöös majandustarkvaraga, kus saadakse vajalik info tootekaardi kohta
Enamik APS tarkvarasid töötavad koostöös majandustarkvaraga, kus saadakse vajalik info tootekaardi kohta. Näiteks:
- kogus, mis vaja toota
- müügitellimuse (soovituslik) tähtaeg
- tootmise protsessi kirjeldus ja aeg
- tootmiseks vajalikud materjalid
- jne
Selle info põhjal loob APS järjestatud plaani, mis saadetakse tagasi majandustarkvarasse juba konkreetsete kuupäevade ja kellaegadega (k.a ressurss, mis seda tootma hakkab).
Samuti on võimalik APS-st see sama plaan teha kättesaadavaks shop-floor tasemele.
APS tarkvarad on eraldiseisvad tükid ehk ERP platvormist sõltumatud, millest tulenevalt saab neid liidestada ükskõik millise tarkvaraga ning samuti vajadusel määrata ka ära näiteks:
- millised andmed tulevad ERP tarkvarast
- millised andmed imporditakse Excelist
- millised andmeid hoiab APS ise
Enamasti tootmisspetsiifikast tulenevat pole võimalik ERPi kirja panna, küll aga tihtilugu seda võimaldavad APSid (CIP, tootevahetusajad, jne).
Operatiivse planeerimise tarkvara muudab ettevõtte töö efektiivseks
Kaasaegsete operatiivse planeerimise tarkvaradega on võimalik tuvastada planeerimises erinevaid ressursi ja tarnega seotud konflikte ning probleeme juba varajases staadiumis.
See võimaldab aegsasti nendele reageerida ning võtta planeerimisahel tagasi enda kontrolli alla.
Tänapäeva digitaalses maailmas on oluline teha õiget asja, õigel ajal ja samuti ka õiges järjestuses ja seda just APS võimaldab.
Kui soovid APS kohta rohkem infot, siis oleme lisaks kokku pannud ka ühe faktilise ülevaate, mille saad alla laadida altpoolt👇