<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Ega Sa pole digitaliseerimise tuhinas juhuslikult ära unustanud tootmise planeerimist? Robotid töötavad küll ilma inimese sekkumiseta ülimalt efektiivselt ja produktiivselt, kes aga annab nendele robotitele töökäsu, mida vaja teha ja millal? Tootmisplaneerimise väljakutsetest ja lahendusmeetmetest kirjutab tootmisplaneerimise ekspert Andri Jõgi.

Exceli ilu ja valu

Pole vist väga suur üllatus, et enamasti see eeltöö ehk töökäsuni jõudmine valmistatakse ette Excelis, ja seda ka täitsa tänapäevastes ettevõtetes, kellel on kasutusel kõige võimsamad ja suuremad majandustarkvarad (ERP). Excelis tootmisplaani loomine on tegelikult ju lihtne, sellepärast seda ka kasutatakse. Küll aga tähendab see tihtilugu seda, et hea plaani tegemiseks pead Sa olema hea planeerija ehk suure (äri)kogemusega. Teine ja mitte vähem oluline detail - Sul peab olema AEGA, et teha hea plaan.

Reaalsus on aga see, et sellel ajal kui planeerija teeb järgmist head tootmisplaani, on vahepeal elu teinud oma korrektuurid ja plaan on sisuliselt tootmisesse jõudmise hetkeks juba aegunud. Selleks aga, et plaan uutes tingimustes ümber teha, pole enam piisavalt aega ja siis tehakse juba plaanides kiireid ja kogemusel põhinevaid otsuseid. Kui head need otsused on, sõltuvad tihtilugu just PLANEERIJA ENDA KOGEMUSEST ja TAJUST.

Selle peale võiks ju öelda, et meil on kõikvõimas majandustarkvara ehk ERP, mis teeb ju selle töö inimese eest ära. See teema vajab kindlasti eraldi postitust ja lahti rääkimist aga lühidalt vastates, kui majandustarkvarast kättesaadav tootmisplaan ei ole reaalselt inimeste jaoks loogiline ega arusaadav, siis ka seda keegi ei kasuta.

Aga mis selles Exceli kasutamise siis halba on. Ega oma olemuselt tegelikult ei olegi, kui Excelist tehtava tulemusega ollakse rahul ja keegi ei nurise. Reaalsuses tihtilugu see ei väljendu, vaid ilmselt ei ole ka teie majas midagi uut lausel „Planeerimine ju ei tööta“ või et „jälle ei saanud toode õigel ajal valmis, miks keegi seda varem ei võinud öelda“. Tänapäeva konkurentsitihe maailm, kus tarneajad on lühemad, robotid toodavad kiiremini ja rohkem, toodete arv, mida toodetakse, on kordades kasvanud, esitab ka planeerijale oluliselt kõrgemad ootused ja nõudmised.

Tootmistellimuste järjestamise tarkvara (APS) – mis see on?

Väga lühidalt öeldes on tegemist tarkvaraga, mis on spetsialiseerunud tootmistellimuste ja tootmistellimuste operatsioonide järjestamisele, mille tulemuseks on optimaalne tootmisplaan. Sealjuures võetakse plaani koostamisel arvesse ettevõtte spetsiifilisi piiranguid, nagu näiteks materjali saadavust, tootmismasinaid, tööriistu, inimesi ja nende töögraafikuid.

Kuna APS tarkvarad võimaldavad tootmisplaani modelleerimist, siis see tekitab planeerijal ka võimaluse analüüsida tootmisplaani, võrrelda erinevaid plaane omavahel ja teha faktidel põhinevaid otsuseid või vajadusel tuua erinevate osapoolte esindajaid ühiselt arutama küsimusi, mis vajavad otsustamist (a la kui me toome selle toote tootmise varasemaks, siis meie efektiivsus langeb x% võrra ning need kolm tellimust hilinevad selle tõttu). APS-i kõrge väärtus on juba see, et esimest korda võib juhtuda et planeerimine tuleb nö mustast kastist välja ja on võimalik laua taga teha ka rahal põhinevaid otsuseid. Kas hilinenud tellimust saab rahas mõõta, see on juba ettevõtte spetsiifiline aga efektiivsuse kadu juba kindlasti saab.

Tootmise planeerimine vs tootmistellimuste järjestamine

Planeerimises esinevaid väljakutseid pole just kõige lihtsam kirjeldada. Pole harv, et kui keegi räägib plaanist, siis seda juba ainuüksi mõistetakse erinevalt. Kes mõtleb selle all konkreetselt järjestatud tootmistellimusi ja teine mõtleb selle all seda, et mida üldiselt peaks mingis ajavahemikus (tavapäraselt on see nädal, kuu, aasta) üldse tootma või palju ressursse selleks vaja on.

Enamasti jagatakse planeerimine tuleviku vaatamise perspektiivist sisuliselt kolmeks:

  • Strateegiline planeerimine, ettevaatav ajaperiood (1-3(5)a)
  • Taktikaline planeerimine (0 – 12 kuud)
  • Operatiivne planeerimine (0 -12 nädalat)

Strateegilist planeerimist me antud artiklis lahkama ei hakka, taktikalist ja operatiivset planeerimist aga küll.

Taktikaline (vahest ka eelarveline plaan) plaan annab enamasti vastuse, kui palju ja mida vaja toota ning enam-vähem millal (kuu, nädal). Plaani loomise aluseks on enamasti olemasolevad müügitellimused + müügi prognoos, keskmine tootmisvõimsus, toodete varulaoseis, tarne ja tootmisajad, toote aegumiskuupäevad. Selle tulemuseks on tavapäraselt tootmisplaan nädalates, kuudes, (aastates)

Operatiivne planeerimine samas juba teeb selliseid otsuseid, et millises järjestuses, mida toota ning mis on samas ka kõige mõistlikum ressursside ja lubatud tarneaja osas. Samuti võttes arvesse ka juba materjali olemasolu piirangut ehk kas materjalid on tootmiseks selleks ajaks ka reaalselt olemas. Sellise plaani ajaline periood on tavapäraselt päevad, tunnid, (minutid). Enamasti peaks sellest plaanist selguma ka millise ressursiga (inimene ja/või masin) seda konkreetset toodet selle ajahetkel toodetakse ja mis saab olema järgmine toode, mida on plaanis toota.

Kui taktikalise planeerimisega saavad enamus ettevõtteid hästi hakkama (sh ka enamus majandustarkvarasid), siis operatiivne planeerimine ehk tellimuste järjestamine, on enamasti üks suur peavalu nii planeerija kui ka tootmise shop-floor taseme jaoks. Eriti kui on vaja tegeleda selliste igapäevaste muredega nagu tellimuste prioriteetide muutused, uued kriitilised tellimused, materjali tarnete hilinemised, seadmete rikked, inimeste haigestumised jne.

APS tarkvarade kasutamine

Enamik APS tarkvarasid töötavad koostöös majandustarkvaraga, kus saadakse vajalik info tootekaardi kohta (kogus, mis vaja toota, müügitellimuse (soovituslik)tähtaeg, tootmise protsessi kirjeldus ja aeg, tootmiseks vajalikud materjalid jne). Selle info põhjal loob APS järjestatud plaani, mis saadetakse tagasi majandustarkvarasse juba konkreetsete kuupäevade ja kellaegadega (k.a ressurss, mis seda tootma hakkab). Samuti on võimalik APS-st see sama plaan teha kättesaadavaks shop-floor tasemele.

APS tarkvarad on eraldiseisvad tükid ehk ERP platvormist sõltumatud, millest tulenevalt neid saab liidestada ükskõik millise tarkvaraga ning samuti vajadusel määrata ka ära millised andmed tulevad näiteks ERP tarkvarast, millised andmed imporditakse näiteks Excelist ja millised andmeid hoiab APS ise. Enamasti tootmisspetsiifikast tulenevat pole võimalik ERPi kirja panna, küll aga tihtilugu seda võimaldavad APSid (CIP, tootevahetusajad, jne).

Kokkuvõttes

Tänapäevaste operatiivse planeerimise tarkvaradega on võimalik tuvastada planeerimises erinevaid ressursi ja tarnega seotud konflikte ning probleeme juba varajases staadiumis. See võimaldab aegsasti nendele reageerida ning võtta planeerimisahel tagasi enda kontrolli alla. Tänapäeva digitaalses maailmas on oluline teha õiget asja, õigel ajal ja samuti ka õiges järjestuses ja seda just APS võimaldab.

Kui APS tekitas Sinus huvi, siis oleme kokku pannud ühe faktilise ülevaate. Lae oma koopia alla siit 👇

Lae e-raamat alla siit

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

Kas minu ettevõttel on konkurentsis püsimiseks olemas vajalik infosüsteem? Kas me peaksime oma tänase majasisese äritarkvara (ERP) osas vaatama tulevikku? Kuidas liigume digitaliseerimise vaates edasi sinna, kuhu tahame jõuda? Need on küsimused, mis digitaalse muutuse valguses ettevõtte tegevjuhi ja/või IT-juhi laual on.
Praegune kriis on tabanud kogu maailma ootamatult oma sügavuse ja järskusega. Kuigi esimese löögi on saanud turismi ja lennundussektor, siis märgid näitavad, et ka tootmises on toimumas uute tellimuste kiire vähenemine. Kuigi olukord on kehv, siis nii imelik kui see ka pole, ei saa  head kriisi raisku lasta. Milliseid võimalusi pakub kriis ettevõtetele?
Tootmisseadmete ootamatud rikked löövad tootmisplaani segamini ja seisakuajad osutuvad üsnagi kulukaks. Regulaarne seadmete hooldamine on võtmeks, mis aitab taolisi tulekahjusid ennetada. See tasub pikaajalises vaates ära läbi suurema efektiivsuse ja aitab kulusid kontrollida:
Ettevõtte eduka digitaliseerimise kõige olulisem faktor on muudatuste juhtimine ja kaasamine. Millest aga sõltub kõige rohkem digitaliseerimise elluviimine? Vahendame värsket MIT uuringut[1], mis võtab kokku ühe viisi digitaliseerimise edukaks elluviimiseks.
2020. aasta on ukse ees. Üks kuumemaid teemasid on kuidas hakkab tootmist mõjutama uus tehnoloogia ja ärilised arengud. Kuna kliendid nõuavad üha uuenduslikumaid tooteid ja teenuseid, siis on tootjad ultimaatumi ees „arene või oled mängust väljas“. Kuna tehnoloogia arenemisega vähenevad turule tulemist takistavad tegurid, siis saavad idufirmad ja väiksemad ettevõtted suurte tegijatega võistelda palju väiksema riskiga, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down