<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Kas olete tundnud, et tarkvaras oleks vaja ühte suurt punast nuppu, mida vajutades saavad kõik maailma mured lahendatud? Tegemist on täiesti normaalse olukorraga, kuid kahjuks päriselu nii lihtne ei ole. Infosüsteemide maailmas tuleb kõigepealt kirjeldada, mis on selle punase nupu taga. See tingib omakorda töökorralduse ehk äriprotsesside ja ärinõuete kirjeldamise. Loodud kirjeldus on ettevõttele või teenusepakkujast arendajale sisendiks, mida temalt esimese hooga tahetakse, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimise ekspert Marko Seier.

Kuid kes peaks seda tegema?

Tavaliselt on keskmisega suurusega ettevõttes, kus on üks peamiselt IT-abiga tegelev töötaja, keeruline leida aega protsesside kirjeldamiseks. Loomulikult leitakse soovi korral keegi hakkaja töötaja, kes kirjutab vajadused kokku ja saadab need infosüsteemide arendajale. Kuid keeruliseks läheb siis, kui arendaja vaatab nõudeid ja ei saa kirjapandust aru. Heal juhul hakatakse täpsustama, aga halvemal juhul loobutakse pakkumise tegemisest. Veel halvemal juhul luuakse vale lahendus, millele kulutatakse raha, aga mis tulu ei too. Ja see omakorda jätab mulje, et IT ongi kasutu kuluartikkel.

Kuidas sellist olukorda vältida?

Üks lahendus on lasta teha nii ärianalüüs kui ka nõuete kirjeldus kogenud välisel osapoolel. Mis on selle lahenduse head küljed:

  • Teadmised – äriprotsesside kirjeldaja teab, kuidas kasutada tunnustatud protsesside kirjeldamise keeli nagu BPMN ja UML. Tunnustatud keelte kasutamine aitab arendajatel nõuetest ühtmoodi aru saada;
  • Kogemus – väline osapool võib küsida esmapilgul rumalaid küsimusi, mis hiljem võivad osutuda õigeteks küsimusteks;
  • Väline pilk – haakub mõneti eelmisega. Väline pilk võib märgata mitmeid ebaefektiivseid aspekte, millega ise juba harjutud ollakse, ja luua sisendeid mitmetele parandusettepanekutele;
  • Ärikasu hindamine – väline hindaja oskab kogemuse pealt tuua välja võimalikku ärikasu erinevate ärinõuete osas

Loomulikult on väljast poolt tellitud kirjeldamisel ka omad puudused:

  • Ei pruugi lõpuni äri tunda – selle vastu aitab kirjeldamise kogemus. Samuti saab võtta aluseks tunnustatud protsessiraamistikke nagu SCOR ja ITIL;
  • Erinevad arendajad loevad erinevat infot välja – seda riski aitab leevendada üldtunnustatud kirjelduskeelte kasutamine;
  • Tehakse liiga palju või liiga vähe – kirjeldatakse kas liiga agaralt ülima detailsuseni või siis liiga vähe. Esimene variant on mõnevõrra parem, kuid selle võrra on töö kallim ja ajamahukam, sest minnakse juba detailsete tarkvaranõuete kirjeldamise faasi. Teisel juhul ei pruugi hiljem tööga midagi peale hakata.

Korrektse analüüsi ja õigete ärinõuete baasil juurutatud tarkvara teenib ettevõtte huve. Kui protsesse ei kaardista, siis ka kindlasti kuhugile jõutakse, kuid kas just soovitud kohta?

Igal juhul on soovitav enne it-lahenduste juurutamist protsessid kaardistada ja nõuded kirjeldada.

Lisaks on veel omaette arutelu koht, kas kirjeldada protsesside hetkeseis (as-is) või keskenduda kohe tulevase protsessikirjelduse loomiseks (to-be). Aga sellest juba tulevikus.

 

Lugu on ilmunud ka tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemaveebis.

TEEMAD

Blogi

Tootmise planeerimisel on oluline täppisplaneerida ja pidevalt jälgida, et tehtaks õiget asja, õigel ajal ja õiges järjestuses. Opcenter APS on tootmisplaneerimise tarkvara, mis täpselt just seda võimaldab. Tööstuse digitaliseerimine on suur väljakutse nii seeriatootmise kui projektitootmise alal. Standard AS kogemus hotellimööbli tööstusliini digitaliseerimisel näitab, et tootmise digitaliseerimine Opcenter APS-i abil aitab kasvatada tarnekindlust, hõlbustada tootmise planeerija, tootmisjuhi ja meistrite igapäevatööd ning optimeerida tootmisprotsessi tervikuna. 
Tööstuses on käsil pingelised ajad. Tellimuste arv on languses, samal ajal on tooraine sisendhinnad kasvanud mõnes sektoris pea mitmekordseks.  Kuidas tööstusettevõttes homseks valmis olla? Sellest ja paljust muust rääkisime 13. oktoobril Columbuse uhiuues kontoris toimunud hommikuseminaril, kus oli koos enam kui 30 tööstusettevõtte esindajat. Seminari avas Columbus Balti tegevjuht Ivo Suursoo, kes tõi välja, et tööstuse tänased suurimad väljakutsed on tooraine ja energia hinnad ning palkade kasv. Et pakkuda konkurentsivõimelist hinda, tuleb kasvatada efektiivsust, mida on võimalik teha läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Kui majanduslanguses ei kipu ettevõtjad digitaliseerimiseks suuri investeeringuid ette võtma, siis täna on tööstusettevõtjatel harukordne võimalus taotleda raha efektiivsuse kasvatamiseks riigilt.
Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down