<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Välisomanikele kuuluvates Eesti ettevõtetes on kasum töötaja kohta 1,7 korda suurem kui eestlastele kuuluvates ettevõtetes, selgus Columbus Eesti poolt läbiviidud digitaliseerimise uuringust.

Columbus Eesti viis märtsis ja aprillis läbi uuringu, mille eesmärk oli analüüsida ettevõtete digitaalset taset. Kokku vastas küsimustele 35 inimest 26 ettevõttest. Töötajate arvu järgi oli tegevusvaldkondadest suurima osakaaluga tootmisega seotud ettevõtted - 42%. Tootmisele järgnesid teenindus (24%), hulgikaubandus (9%), metsandus (8%), telekommunikatsioon (6%), logistika (6%), põllumajandustootmine (3%) ning jaekaubandus (2%).

14 ettevõtet 26st kuuluvad eestlasele, ülejäänud 12 ettevõttel oli omanik pärit mõnest teisest riigist. Kokku töötab neis ettevõtetes 9098 inimest - 64% eestlasest omanikuga ettevõttes ja 36% välisomanikuga ettevõttes. Tulemustest võibki välja lugeda, et Eesti päritolu omanikud palkavad suhteliselt rohkem töötajaid kui välisomanikud. Samuti ületab välisomanikele kuuluvate ettevõtete keskmine kasum töötaja kohta Eesti omanike ettevõtete vastavat näitajat 1,7 korda. Kui Eesti omanikele kuuluvates ettevõtetes on keskmine kasum töötaja kohta 9100 eurot, siis välisomanikele kuuluvates ettevõtetes on see 15 287 eurot.

IT-juhid hindavad digitaset kõrgemalt

Kõige aktiivsemad vastajad olid tugiteenustega seotud isikud - 37% vastanutest olid IT-töötajad, 20% finantsala töötajad ning vähesel määral leidus ka ettevõtete juhte. Kui tuua välja ka ametikohad, siis ametikohtadest domineerisid IT-juhid (14%), järgnesid arendusjuhid ja finantsjuhid, kumbki 9%.

Uuringust selgus, et isegi kui arvutusliku hinnangu järgi olid mõned ettevõtted madalama digitaliseerituse tasemega, siis näiteks IT-juhid hindasid sellest hoolimata oma ettevõtte digitaset pigem heaks või väga heaks.

Finantsjuhid oli IT-juhtidega võrreldes aga vastupidisel arvamusel: kui kriteeriumite järgi võinuks ettevõtte digitaliseeritust hinnata pigem heaks, siis finantsjuhtide hinnangul vajaks digitaliseerimine pigem parendamist.

Üldistades võibki öelda, et kui IT-juhid on digitaliseeritust hinnates pigem optimistlikumad, siis finantsjuhid ja tippjuhtkond jäävad oma hinnangutes pigem konservatiivseks.

Digitaliseerimine toob suurema kasumi

Uuringus osalenud ettevõtted jagatigi tasemete järgi kolme gruppi. Esimeses grupis olid need, kelle digitaliseeritus vajaks veel parendamist. Teise grupi ettevõtted on need, kelle digitase on hea, ja kolmandas need, kes on juba väga heal tasemel. Kokku vastas 26 ettevõtet, kellest esimesse gruppi kuulus 10, teise 13 ja kolmandasse 3 ettevõtet.

Seega saab uuringu põhjal öelda, et enam kui pooled ehk 54% on digitaliseerimisega heal järjel ja kindlat parendamist vajaks kolmandik ettevõtetest.

Kõrgeima tasemega ettevõtete hulka jõudis kolm firmat, kelle hulgas on kaks tootmis- ja üks telekommunikatsiooniettevõte, kirjutas Columbus uuringu kokkuvõttes. Nendest kolmest kaks kuuluvad välisomanikule.

Ühtlasi tähendab kolmas ehk kõrgeim tase seda, et ettevõtete protsessid on kaardistatud ja sealjuures ka optimeeritud. Samuti iseloomustab neid suur keskmine kasum ühe töötaja kohta. Seega võib üldistatult öelda, et digitaliseerimisega kaasneb suurem kasum. Ootuspäraselt on ka keskmine käsitöö osakaal nendes ettevõtetes väiksem - ehk töötajatel on rohkem aega tegeleda sellega, mis aitab kasvatada kasumit. Kui esimese taseme gruppi kuuluvate ettevõtete käsitöö osakaal on 62% ja teise grupi ettevõtetel 39%, siis kõrgeima tasemega ettevõtetes on käsitöö osakaal vaid 15%.   

Mis puudutab veel protsesside kaardistamist, siis uuringus osalenud andsid oma vastustega märku, et 26 ettevõttest neljas ei ole protsesse optimeeritud ega kaardistatud. Veel on vastanute hulgas neli ettevõtet, kellel on küll protsessid optimeeritud, kuid kaardistamata. 15 ettevõtet ütlesid, et neil on protsessid kaardistatud ja optimeeritud, ning 12 väitsid, et protsessid on kaardistatud, kuid optimeerimata.

Siinkohal tasub tähele panna, et ilmselt on mõned sama ettevõtte töötajad vastanud protsesside kohta erinevalt, analüüsib Columbus oma kokkuvõttes. Üheks põhjuseks võib olla see, et ettevõtte äriprotsessid on vaid osaliselt kaardistatud.

Kokkuvõttes peab Columbus väga heaks tulemuseks seda, et üle poole küsitletud ettevõtetest on keskmisel tasemel. Samas on ka arenguruumi veel piisavalt - ka kõrgeima ehk kolmanda kategooria ettevõtted ei saa loorberitele puhkama jääda, sest digitaliseerimine tähendab pidevas muutumises olemist. Ja see trend ei näita vaibumise märke, pigem vastupidi.

Artikkel on avaldatud ka tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemalehel.

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

MES (Manufacturing Execution System) ehk töö tagasiside süsteem on tootmise käitussüsteemi osa. Töö tagasiside andmine võib toimuda majandus- (ERP) või eraldiseisva tarkvara abil, mis liidestatakse ERPi ja muude süsteemidega. Mis väärtust MES tootmisettevõtetele loob, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
Ammu on möödas ajad, mil töökoht oli pelgalt füüsiline ruum, mida töötajad täitsid 8 tundi päevas. Infotehnoloogia areng on muutnud häguseks piiri füüsilise töökoha ja selle koha vahel, kus töö tegelikult aset leiab. Me töötame kodus, lennukis ja rongis. Me peame koosolekuid läbi videosildade ning oleme pidevalt ühenduses oma klientide ja koostööpartneritega. Suur osa meie tööst on meiega alati kaasas kas telefoni või sülearvutiga. Arvate, et see kehtib vaid kontoritöötajate kohta? Tootmises käivad ju asjad teistmoodi? Aga kas ikka käivad? 
Kas tunned, et Sinu ettevõtte tootmises on kõik digitaliseeritud? Aga kuidas edasi? Kuidas teha arenguhüpe üle konkurentide? Tootmises tekib järjest rohkem digitaalseid andmeid. Nende andmete mõtestatud kasutamine on võtmeküsimuseks uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks. Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli toob ühe võimalusena välja liitreaalsuse.
Digidiagnostika on löönud Eesti tootmisettevõtete seas laineid juba pea aasta. Peamiseks tõukeks sai EASi poolt ellu kutsutud meede, mis toetab digidiagnostikate läbiviimist. Aeg on küps, et teha esimesed kokkuvõtted. Millised on Eesti tootmisettevõtete peamised väljakutsed? Kas joonistuvad välja ühised selged jooned? Columbus Eesti kogemused võtab kokku digitaliseerimisekspert Marko Seier.
Ühe hiljuti asutatud ettevõtte juht kurtis, et firma kasvab liiga kiiresti - ei jõua enam kõike ise ära teha ja tööpäevad venivad väga pikaks. Ärge saage valesti aru - see juht teadis väga hästi, et ei pea kõike ise ära tegema ja et tema ülesandeks on luua hästitoimiv süsteem. Kuid tema arvates ei olnud töötajad valmis vastutust võtma, kirjutab meie digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down