<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Piret on inimene, kes ruumi sisenedes paneb energia alati liikuma. Kui küsida tema käest midagi kaubanduse ja logistika või digitaliseerimise kohta, siis löövad silmad kohe särama. Kust tuleb see kirg selle valdkonna vastu, mida ta näeb hetkel suurimateks väljakutseteks ja ka võitudeks kaubanduses ning mida soovivad nad oma meeskonnaga järgmiste aastate jooksul ära teha, just sellest me temaga ühe hommikukohvi kõrvale rääkisimegi.

Portree_Piret MasingPiret on olnud Columbusega viimased 6 aastat. Tulles tootmisettevõttest ja alustanud projektijuhi ametikohalt, ei osanud ta sel hetkel ettegi näha, et vaid mõne aasta pärast on tema juhtida terve ärisuund, kelle missiooniks on digitaliseerida Eesti kaubandus ja logistikaettevõtteid. „Kõik arenguhüpped on tulnud mulle Columbuses natuke ootamatult, ent siiski loomulikult,“ ütleb Piret. Suurim muutus toimus kaks aastat tagasi. Columbus muutus valdkonnapõhiseks ettevõtteks ja kui loodi kaks suurimat ärisuunda, üks tootmisele ja teine kaubandusele, oli Piret just see, keda nähti viimast eest vedamas ja juhtimas. „Kui ma ka ise jäin hetkeks kaaluma, siis oli meie ärianalüütika ärisuuna juht Kristen see, kes ütles, et tee ära ja see andis mulle viimase olulise tõuke,“ kommenteerib Piret lüket, mis tegi temast 17-liikmelise ärisuuna juhi.

Valdkonna väljakutsed ja võidud sütitavad tegutsema

See, kui kirglikult Piret oma valdkonda suhtub, et jää kellelegi märkamata. „Ühelt poolt on kaubandus nii loomulik meie igapäeva osa ja teiselt poolt on seal meeletult detaile ja osapooli. Ma näen meie meeskonda nagu lüli erinevate osapoolte vahel, mis ühendab neid osapooli ja aitab väärtust luua ning see sütitab mind väga,“ toob Piret välja selle peamise põhjuse, mis teda igapäevaselt motiveerib. Arutledes kaubanduse hetkeolukorra ja väljakutsete üle, nendib Piret korduvalt, et suurim valdkonna väljakutse on killustatus erinevate osapoolte vahel ja lühiperspektiivivaade: „Oleme veel olukorras, kus iga osapool seisab vaid enda eest ja proovib „tekki rohkem enda poole tõmmata“. Üks peamistest väljakutsetest on see, et iga lüli ahelas prognoosib nõudlust oma vahendite ja võimalustega (Exceliga enamasti) ning püüab nii „tõde“ välja selgitada, millest tekivad valed varud tarneahelas. Teine väljakutse on tooteinfoga, mille puhul käib „võitlus“, et kes osapooltest peaks tooteinfo halduse ja rikastamisega seotud investeeringud katma, kas tootja/maaletooja või müüja? Kummas protsessis on tarneahelas rohkem käsitööd ja suurem kulu, kas leiva või akutrelli füüsilisel või digitaalsel kujul tarbijani toimetamisel? Tooteinfo liigub erinevate süsteemide vahel juba palju ka Exceli impordiga aga digitaalse tooteinfohalduseni on veel minna.“

Kui väljakutsed joonistuvad nii selgelt välja, siis mis on see, miks investeeringuid nende vältimiseks ei tehta? „Meie ärikeskkonnas valideeritakse digitaliseerimise investeeringuid vastu inimeste tööjõukulusid. Aluseks võetakse esmatasandi töötajate kulu ja siis tundub, et see investeering on ebamõistlik ja tasuvusaeg pikk. Tegelikult aga ei ole meil seda tööjõudu ju lihtsalt kusagilt võtta ja lisaks on tööjõu tootlikkus madal. Tugifunktsioonide kulu aga kõrge, kuna positsioonide täitmiseks ja inimeste sisseelamiseks ja koolitamiseks tehakse palju tööd. Tööjõud on sektori peamine kuluartikkel ja pudelikael ning ettevõtete kasvupidur. Käeoleval aastal on siia lisandunud veel terviserisk.“ toob Piret välja probleemi, mis ei ole enam ajutine, vaid konstantne. „Digiinvesteeringuid tuleks vaadata vastu seda, et mis juhtub siis, kui EI investeeri. Töötajad ja nende tervis on ressursina luksuskaup, arvestades pakkumist ja palkade kasvutempot, mis kasvab kiiremini kui tootlikkus. Selliselt tulebki sellesse sisendisse suhtuda strateegiliste valikute tegemisel. Luksuskaupa ei kasuta keegi ebaotstarbekalt, mistõttu peab töökeskkond olema igal hetkel inimese maksimaalset potentsiaali kasutav ja arengut võimaldav. Kõik väärtust mitteloovad tegevused ja lisakulu tekitavad vead tuleb kõrvaldada kas protsesse muutes ja/või digitaliseerides.“

Teine väga oluline ja südamelähedane teema Pireti jaoks on strateegilised suhted erinevate osapoolte vahel. „Tarneahel tervikuna on koostöö ja selleks, et tekiks win-win olukord, tuleb vaadata oma uksest kaugemale, suuremat pilti,“ ütleb Piret. „Selleks, et võtta valdkonnas tervikuna välja suuremad võidud, peame jõudma olukorda, kus iga osa ahelas on usaldatud valdkonna professionaalide kätte (logistika ja jaotuskeskse teenus), kus andmevoog on digitaliseeritud terves tarneahelas - tarbijale kõige lähemal asuv lüli jagab nõudluse andmeid kogu ahelaga, et voogu saaks juhtida reaalse nõudluse põhiselt ning nõudluse täitmisega ja toodete infoga seotud andmevoog liigub jälle teistpidi digitaalselt tagasi“.

Kui aga liikuda väljakutsete juurest rõõmude juurde, siis mis on see, mille üle uhkust tunda meie kaubanduses? „Eks ikka see, et enam osatakse väärtustada tehnoloogiat ja julgetakse ette võtta muutusi ja teha innovatsiooni. Näeme väga suurt huvi ja arenguid meie klientides, kus viime läbi digidiagnostikaid selleks, et panna paika strateegiline digitaliseerimise arenguplaan ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks ja tulevikukindluse loomiseks. Investeeritakse automaatse andmevoo võimaldamisse, mobiilsetesse töövahenditesse, iseteeninduslahendustesse, jõulised on investeeringus e-kaubandusse ja seotud tarneahela efektiivsuse ülesehitamisse, kliendikogemuse parendamisse jne. Aruandlus muudetakse igapäevatöö osaks olevaks kiireid otsuseid võimaldavaks ärianalüüsi töölauaks nii ettevõtte siseseks tarbimiseks, kui partneritega jagamises. Viimasel kahel aastal on ka Aasta Kaubandustegu olnud seotud tehnoloogilise innovatsiooniga,“ rõõmustab Piret turu arengute osas.

Eesti kaubandussektori tulevikust

Kus võiks aga Eesti kaubanduse ja logistika sektor olla 5 aasta pärast ja mida soovite selles vallas ära teha? „Kogu kaubanduse ja tarneahela puhul tekitab suurimaid kulusid tööjõu ja varude ebaefektiivsus. Järelikult on võimalik optimeerida kahes vaates – protsesse automatiseerida, st. vähendada käsitööle, vigade parandamisele, info otsimisele, otsuste ootamisele, omavahelisele suhtlemisele ja uute inimeste kaasamisele kuluvat aega. Eesmärk peaks olema, et iga roll ettevõttes kulutab oma standardse töövoo teostamiseks info otsimisele igal hetkel maksimaalselt 1 minuti ja ei pea käima otsima taga inimesi ja ootama inimeste järgi, kellel infot, kinnitust või juhiseid saada. Nii väheneb oluliselt ühiku käitlusaeg ja kasvab protsessi läbilaskevõime“ toob Piret välja võimalused, mis võimaldavad ettevõtetel kasvada. „Ja teine pool on varude optimeerimine. Seal tahaks jõuda nii kaugele, et terve tarneahel optimeerib varusid maksimaalselt reaalse nõudluse järgi, mida jaeketis ennustab tark ja iseõppiv prognoosimootor, mis võimaldab nutikat mõjureid arvestavat prognoosi. Sinna juurde on partneritega sõlmitud win-win varude juhtimise kokkulepped. Seeläbi on teada, kui suuri varusid keegi hoidma peab ja kaubavoog on sujuvam, tagastusi ja mahakandmisi on vähem. Tarneahela osapoolte eesmärk on ju üks - tarbijale on toode õigel ajal, õiges kohas ja õiges koguses kättesaadav. Ja see on see, mis me Eesti turul soovime ära teha. Maailma mastaabis on ju Eesti just sobiva suurusega innovatsiooni piloteerimise keskkond“ võtab Piret kokku.

Üks soovitus Eesti ettevõtetele

Traditsiooniliselt uurin alati viimasena, mis oleks see üks ja kõige olulisem soovitus, mida Eesti ettevõtted võiksid meelde jätta. Piret võtab hetke ja sõnab kindlameelselt, et see on koostöö ja digitaalsed investeeringud. Oskus vaadata suurt pilti ja mõista, et suurimad võidud investeeringutest võetakse välja siis, kui sellel on mõju Eesti majanduskeskkonnale laiemalt, kasvab tootlikkus kogu tarneahelas. Igaüks saab teha valiku, kas ta on digi- ja innovatsiooni vedur või pidur.

Ärianalüütika meeskonna juht Kristen Pugi Piretist:

Piret teeb kõike kirega, entusiastlikult ja nakatava rõõmsameelsusega. Võiks öelda, et põleb ereda leegiga. Ka teeb mulle Pireti arengus rõõmu teadlik tegelemine suure pildi vaatamise ja selles päriselt olulise nägemise oskuse arendamisega.

Juhi peamised väljakutsed on oskus leida ja ümbritseda ennast sinust targemate inimestega. Nii nutikate töötajate kui paremasse homsesse pürgivate klientidega. Piret on siin suurepäraselt hakkama saanud.

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

Muutuvas ärikeskkonnas tähendab paigal seismine paratamatult tagasi liikumist. Selleks, et ümbritsevaga sammu pidada, peab ka ise olema pidevas muutuses. Kes aga soovib teistest ette jõuda, peab suutma muutusi juhtida konkurentidest kiiremini ja tõhusamalt. Digimuutused ei ole selles osas erandiks - pigem vastupidi. Digitaliseerimine nõuab täiesti uut tüüpi muudatuste juhtimise kompetentsi, milleks võiks kasutada ettevõtteväliste ekspertide kogemusi. 
Mööblitootjad on selgelt eristuv kogukond Eesti tootmismaastikul. Nad panustavad oluliselt tööhõivesse ja näitavad eeskujulikku ekspordivõimekust, kuid selle juures on neil kõigil oma väljakutsed. Huvitavad kombel on need väljakutsed üsna tugevate sarnasustega. Millised need väljakutsed on ja kuidas neid lahendada kirjutab digitaliseerimisekspert Marko Seier.  
Viimasel ajal on meedias elav arutelu, kuidas ergutada koroonaviirusest räsitud Eesti majandust. Lauasahtlis seisab suur hulk odavat laenuraha, mistõttu esimest korda pärast taasiseseisvumist on ka reaalselt võimalik midagi suurt ette võtta. Kuid nüüd on selgunud, et valitsusel puudub suur plaan kuidas seda teha.
MES (Manufacturing Execution System) ehk töö tagasiside süsteem on tootmise käitussüsteemi osa. Töö tagasiside andmine võib toimuda majandus- (ERP) või eraldiseisva tarkvara abil, mis liidestatakse ERPi ja muude süsteemidega. Mis väärtust MES tootmisettevõtetele loob, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
Ammu on möödas ajad, mil töökoht oli pelgalt füüsiline ruum, mida töötajad täitsid 8 tundi päevas. Infotehnoloogia areng on muutnud häguseks piiri füüsilise töökoha ja selle koha vahel, kus töö tegelikult aset leiab. Me töötame kodus, lennukis ja rongis. Me peame koosolekuid läbi videosildade ning oleme pidevalt ühenduses oma klientide ja koostööpartneritega. Suur osa meie tööst on meiega alati kaasas kas telefoni või sülearvutiga. Arvate, et see kehtib vaid kontoritöötajate kohta? Tootmises käivad ju asjad teistmoodi? Aga kas ikka käivad? 
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down