Iga ettevõtja unistuseks on, et kollektiiv töötaks kiiremini ja tõhusamalt. Soovitud eesmärgi võib saavutada erinevate abinõudega, kuid üsna tõenäoline on, et kupja käsk “Meil ei logeleta, tegutsege kiiremini!” tekitab tänapäeval pigem kaost. Paljud edukad ettevõtted on teenuste efektiivsemaks muutmise eesmärgil nende digitaliseerimisega algust teinud juba mõnda aega tagasi ja tegelevad valdkonna arendamisega pidevalt. Alljärgnevalt selgitame, mis põhjusel jõutakse soovini protsesse digitaliseerida ja millest alustada.
Soov teenused digitaliseerida on ettevõte loomuliku arengu tulemus
Digitaliseerimist nähakse tänapäeval ühena esimestest võimalustest toote või teenuse arendamisel, digitaliseerimisotsuseni viib soov vähendada kulusid ja kasvatada müügikäivet. Tihti tähendab see ka olemasolevate lahenduste suhteliselt piiratud arendust, et need täidaksid minimaalselt ettevõtte muutuvaid ärivajadusi. Siin on tegelikult üsnagi tõsine mõttekoht: kui vähesest digitaalteenuste arendamisest piisab, et need kohe homme tööprotsessile jalgu ei jääks?
Digilahendus võimaldab juhtida kliendikogemust
Klientide kogemus ja sellest tulenev tagasiside eri internetikanalites on juba muutunud mistahes reklaamist olulisemaks argumendiks teenuste ja toodete tarbimisotsuste langetamisel. Kui reklaami puhul on võimalik sihtgrupini jõudvat infot ja kuvandit sisuliselt täielikult kontrollida, siis näiteks negatiivse kliendikogemuse paiskumist internetti ja selle edasist levikut pidurdada on väga keeruline.
Kliendi rahulolu huvitab varasemast enam ka ettevõtjaid ning digitaalsed suhtluskanalid annavad võimaluse kliendikogemust märksa rohkem juhtida. Kõigepealt tuleks kindlaks teha, millal klient ettevõttega kokku puutub ja kuidas ta seda teha eelistab ning kuidas oleks võimalik kliendisuhtlust digitaliseerida. Näiteks kiirsuhtlus (inglise keeles chat) aitab kliendil kiirelt ja lihtsalt kogu informatsiooni kätte saada. Olulise info saab lisada ka meilide automaatvastustesse või sõnumitesse.
Millised on praegu kõige kasumlikumad maailma ettevõtted? Apple, Amazon, Google ja Facebook — ettevõtted, mis on loonud oma klientidele teenuste platvormi, kus saab tegutseda kiirelt ja mugavalt. Tõhus ja kasutajale meeldiv rakendus võimaldab (ostu)protsessi juhtida alates algushetkest nii otseselt kui kaudselt tehnoloogiliste võimaluste abil.
Praeguses turusituatsioonis on väga oluline klienti pidevalt kaasata ja temaga kontaktis olla. Näiteks võib lühike teeninduskogemuse lõpetamiseks ja kliendisuhte hoidmiseks korraldatud rahuloluküsitlus anda märkimisväärset sisendit protsesside parandamiseks luues eelise konkurendi ees, kes pakub sarnast teenust sama hinnaga. Igapäevasuhtlusse kliendiga lisavad positiivset emotsiooni ka digitaalsetes kanalites saadetud meeldetuletused garantii- ja hooldustööde aegade kohta, samuti sisukad iseteenindusportaalid, mille abil kliendid saavad oma mured kiirelt lahendatud väljaspool tööaega.
Kas tehisintellekt on juba Eestisse jõudnud?
Maailmas üha enam levivad teenustega seoses näo- ja häältuvastused, mis võimaldavad suhtlusprotsesse kiirendada. Nii kasutavad paljud ettevõtted suhtluses tehisintellekti ja aina enam abistavad kliente botid ehk arvutiprogrammid, mis suhtlevad inimkeeles.
Kuigi me ei tarvitse seda veel õieti tajudagi, on asjade internet ehk IoT (The Internet of Things) meid tasapisi, ent järjekindlalt ümbritsema hakanud, näiteks mitmesuguste andurite näol, mida paigaldatakse pea kõikjale eesmärgiga meid abistavat informatsiooni koguda. Siinkohal peaks põhiroll olema ettevõttel ja selle soovil oma igapäevatööd efektiivsemaks muuta rakendades anduritelt saadavat infot operatiivtegevuste parandamiseks ja analüüsi sisendiks tuleviku muudatuste planeerimisel. Taolised lahendused eeldavad lisaks digilahenduste kasutuselevõtule sageli olemasolevate äriprotsesside muutmist.
Tegelikult suhtuti tehisintellekti tõhususse Eestis veel üsna hiljuti skeptiliselt, kuid hetkel, mil meil jõuab müügile iPhone X, muutub näotuvastus täiesti tavapäraseks. Elu on näidanud, et kliendid võtavad sellised muutused kiiresti omaks ja eeldavad sarnasel põhimõttel toimivaid lahendusi ka teistelt teenusepakkujatelt.
Mida tuleb silmas pidada teenuste digitaliseerimisel?
Igasuguste digitaalsete lahenduste juurutamisel tuleb arvestada sisseelamisperioodiga. Kuigi tihti kardetakse uuenduste ellu rakendamisel tekkivate vigade puhul klientide pahameelt, harjuvad kliendid tegelikult pea alati kiiremini kui ettevõtte töötajad, kes sisseharjunud töökorralduse muutmisest hoopis rohkem häiritud on.
Edu garanteerib see, kui ettevõte oma meeskonnaga täielikult kaasa tuleb ning fokusseeritult muudatuste juhtimisega tegeleb.
Digitaliseerimisel on oluline vaadata tervikut ja teadvustada, et tegu on protsessiga, mis ei saa kunagi valmis. Tuleb mõista, milline on toote või teenuse kvaliteet hetkel, kui alustatakse ja kuhu soovitakse protsessiga jõuda.
Läbi tuleks mõelda ettevõtte äristrateegia ja pikaajalised eesmärgid ning seejärel sobivate tehnoloogiliste lahenduste keerukus. Ettevõtte jätkusuutlikkuse seisukohalt tuleks mainitud teemadega tegeleda kohe, sest tehisintellekt saab aina enam meie igapäevaelu osaks ning võidujooks kliendisõbralikumate ja tõhusamate lahenduste väljatöötamisel juba käib!
Kindlasti tasub lugeda Columbus Eesti postitust, kus selgitame, millist väärtust loob IoT finantsjuhtimisele.