<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Digitaliseerimise ekspert murrab müüte OSA 1: Digitaliseerimine on ühekordne ja eraldiseisev projekt kulude kokkuhoiuks

Digitaliseerimisest on liikvel mitmeid müüte, mis levivad nii ajakirjanduse kaudu, kui ka inimeselt inimesele. On oht, et ajapikku muutuvad need meie jaoks valetõdedeks, mida me usume ja mille järgi ka tegutseme. Kui aga meie usutud "tõde" on tegelikult vale, siis on tõenäoline, et ka meie käitumine selle "tõe" saavutamiseks on vale, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.

Digitaliseerimine on ühekordne ja eraldiseisev projekt kulude kokkuhoiuks

Tänu digitaliseerimise populaarsusele on paljudes ettevõtetes kindlasti kõlanud üleskutse:  "On aeg hakata digitaliseerima - moodustame vastava töörühma ja teeme ära!".  Esmapilgul on üleskutse ju õige ja üllas. Tõepoolest, kõik senised uuringud näitavad, et digitaliseerimisega tuleks alustada kohe ja see loob uusi võimalusi äri kasvatamisel, kuid kas on siiski võimalik digitaliseerimist lihtsalt "ära teha"?

Selliste üleskutsete taga on arusaam, et digitaliseerimine on projekt, millel on algus ja lõpp ning mille tulemused selguvad kohe pärast projekti lõppu. Reaalsus on aga paraku teistsugune. Digitaliseerimine ei ole projekt - veel vähem tarkvaraprojekt. Digitaliseerimine on kogu ettevõtet hõlmav innovatsiooni- ja muutuste juhtimise mõttelaad, mis peab olema ettevõttes pidevalt fookuses igal tasandil alustades tipust. Tippjuhtkonna eestvedamisel vormitakse innovatsiooni-meelsed meeskonnad, kes väsimatult kannavad digitaalsust ja uuendusmeelsust edasi kõikidesse organisatsiooni väärtusahela osadesse, funktsioonidesse ja protsessidesse. Digitaliseerimine on pidev protsess, mis peab saama osaks ettevõtte kultuurist. Ainult siis on võimalik sellest tõelist kasu välja võtta

Digitaliseerimise eesmärk ei ole kulude kokkuhoid

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole digitaliseerimise põhieesmärk kulude kokkuhoid. Teame ju kõik aforismi: "Ära karda suuri kulusid, vaid väikeseid tulusid".  On ju ettevõtluse eesmärk ikkagi teenida raha ja raha maksavad ettevõtjatele kliendid. Seega, mida suuremat väärtust me klientidele pakkuda suudame - seda rohkem on nad nõus meile selle eest maksma.


Loomulikult on ka kuluefektiivsus väga oluline. Olen siiski veendumusel, et enamikel juhtudel peaks digitaliseerimise prioriteetsus olema suunatud kliendile ja sellele, kuidas me suudame suurendada kliendile pakutavat väärtust. Olgu selleks siis nende suurem lojaalsus läbi parema kliendikogemuse, ootusi ületavad lisaväärtusteenused, osalemine kliendi tarneahela kõrgemal positsioonil läbi suurema lisandväärtusega toodete-teenuste või muu faktor, mis võimendab meie konkurentsieelist ja suurendab klientidelt tulevat rahavoogu. Alles seejärel võiksime saavutatut optimeerima hakata ja nautida kokkuhoiust saadud lisakasumit.

Kasu? Ei. Topeltkasu!

Ja jõudsimegi asja tuumani - digitaliseerimise abil saame luua topeltkasu. Esmalt uus rahavoog läbi kliendile pakutava täiendava lisandväärtuse ja seejärel lisakasum optimeeritud protsesside kulusäästlikkuse arvelt.

Nüüd küsite - aga kuidas seda siis saavutada? Kirjapanduna on see ju imelihtne. Aga päriselus?

Vastaksin sellele nii, et päriselus on kõik need asjad lihtsad, mida me oskame teha. Mõne jaoks on lihtne isegi kosmoserakette ehitada.

Digitaliseerimise puhul on oma oskuste arendamiseks ja lihvimiseks otstarbekas ära kasutada selle ala ekspertide teadmisi ja kogemusi. Maailmas ja ka Eestis on läbi viidud palju erinevaid uuringuid ja teostatud erinevaid digitaliseerimise projekte, mis kokku annavad päris hea pagasi parimatest praktikatest, et muuta digitaliseerimine ja innovatsioon oma ettevõttekultuuri lahutamatuks osaks.

Tegu on esimese osaga artiklitesarjast "Digitaliseerimise ekspert murrab müüte". Järgnevate nädalate jooksul harutab Indrek Sabul lahti uusi ja huvitavaid müüte turul. Lugu on avaldatud ka tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemaveebis.

Topics

Discuss this post

Recommended posts

See on see tunne, kui astud sisse oma lemmikkohvikusse ja Sind teretatakse nimepidi. Nad teavad, et soovid suurt cappuccino’t suhkru ja mandlipiimaga ja kassas makstes antakse kaasa tasuta croissant. Tõeliselt personaalne kogemus paneb kliendi tundma ennast oodatuna ja tekitab soovi seda kohvikut igal hommikul külastada.
Columbus puutub igapäevaselt kokku erinevate klientidega. Kuigi iga klient on oma nägu, siis IT korralduse osas saab välja tuua ühise joone. Suuremates ja tihtipeale ka välisomanikega ettevõtetes kipub IT arendamine ja haldamine olema tsentraliseeritud.
Tihtipeale ei ole probleemide tegelikud põhjused seal, kus nad esialgu paistavad olevat - nii võttis Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul PROLOG Tarneahelakonverentsil ühe lausega kokku oma kogemused paarikümnes ettevõttes läbi viidud digitaliseerimise analüüsidest.
Rahavood on ettevõtte elujõu ja jätkusuutlikkuse näitajaks. Suur viga oleks alahinnata rahavoogude planeerimist, kuid ootamatult paljud ettevõtted justnimelt seda teevad.
Nägemine on inimese peamine infoallikas, kuna 90% infost tuleb läbi silmade. Nagu ütleb meediast pärinev tarkus, siis üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. Samad reeglid kehtivad ka andmete osas. Seda eriti olukorras, kus andmete maht on järjest kasvav.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down