<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Digitaliseerimisest on liikvel mitmeid müüte, mis levivad nii ajakirjanduse kaudu, kui ka inimeselt inimesele. On oht, et ajapikku muutuvad need meie jaoks valetõdedeks, mida me usume ja mille järgi ka tegutseme. Kui aga meie usutud "tõde" on tegelikult vale, siis on tõenäoline, et ka meie käitumine selle "tõe" saavutamiseks on vale, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.

Digitaliseerimine on ühekordne ja eraldiseisev projekt kulude kokkuhoiuks

Tänu digitaliseerimise populaarsusele on paljudes ettevõtetes kindlasti kõlanud üleskutse:  "On aeg hakata digitaliseerima - moodustame vastava töörühma ja teeme ära!".  Esmapilgul on üleskutse ju õige ja üllas. Tõepoolest, kõik senised uuringud näitavad, et digitaliseerimisega tuleks alustada kohe ja see loob uusi võimalusi äri kasvatamisel, kuid kas on siiski võimalik digitaliseerimist lihtsalt "ära teha"?

Selliste üleskutsete taga on arusaam, et digitaliseerimine on projekt, millel on algus ja lõpp ning mille tulemused selguvad kohe pärast projekti lõppu. Reaalsus on aga paraku teistsugune. Digitaliseerimine ei ole projekt - veel vähem tarkvaraprojekt. Digitaliseerimine on kogu ettevõtet hõlmav innovatsiooni- ja muutuste juhtimise mõttelaad, mis peab olema ettevõttes pidevalt fookuses igal tasandil alustades tipust. Tippjuhtkonna eestvedamisel vormitakse innovatsiooni-meelsed meeskonnad, kes väsimatult kannavad digitaalsust ja uuendusmeelsust edasi kõikidesse organisatsiooni väärtusahela osadesse, funktsioonidesse ja protsessidesse. Digitaliseerimine on pidev protsess, mis peab saama osaks ettevõtte kultuurist. Ainult siis on võimalik sellest tõelist kasu välja võtta

Digitaliseerimise eesmärk ei ole kulude kokkuhoid

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole digitaliseerimise põhieesmärk kulude kokkuhoid. Teame ju kõik aforismi: "Ära karda suuri kulusid, vaid väikeseid tulusid".  On ju ettevõtluse eesmärk ikkagi teenida raha ja raha maksavad ettevõtjatele kliendid. Seega, mida suuremat väärtust me klientidele pakkuda suudame - seda rohkem on nad nõus meile selle eest maksma.


Loomulikult on ka kuluefektiivsus väga oluline. Olen siiski veendumusel, et enamikel juhtudel peaks digitaliseerimise prioriteetsus olema suunatud kliendile ja sellele, kuidas me suudame suurendada kliendile pakutavat väärtust. Olgu selleks siis nende suurem lojaalsus läbi parema kliendikogemuse, ootusi ületavad lisaväärtusteenused, osalemine kliendi tarneahela kõrgemal positsioonil läbi suurema lisandväärtusega toodete-teenuste või muu faktor, mis võimendab meie konkurentsieelist ja suurendab klientidelt tulevat rahavoogu. Alles seejärel võiksime saavutatut optimeerima hakata ja nautida kokkuhoiust saadud lisakasumit.

Kasu? Ei. Topeltkasu!

Ja jõudsimegi asja tuumani - digitaliseerimise abil saame luua topeltkasu. Esmalt uus rahavoog läbi kliendile pakutava täiendava lisandväärtuse ja seejärel lisakasum optimeeritud protsesside kulusäästlikkuse arvelt.

Nüüd küsite - aga kuidas seda siis saavutada? Kirjapanduna on see ju imelihtne. Aga päriselus?

Vastaksin sellele nii, et päriselus on kõik need asjad lihtsad, mida me oskame teha. Mõne jaoks on lihtne isegi kosmoserakette ehitada.

Digitaliseerimise puhul on oma oskuste arendamiseks ja lihvimiseks otstarbekas ära kasutada selle ala ekspertide teadmisi ja kogemusi. Maailmas ja ka Eestis on läbi viidud palju erinevaid uuringuid ja teostatud erinevaid digitaliseerimise projekte, mis kokku annavad päris hea pagasi parimatest praktikatest, et muuta digitaliseerimine ja innovatsioon oma ettevõttekultuuri lahutamatuks osaks.

Tegu on esimese osaga artiklitesarjast "Digitaliseerimise ekspert murrab müüte".

Järgnevate nädalate jooksul harutab Indrek Sabul lahti uusi ja huvitavaid müüte turul.

Lugu on avaldatud ka tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemaveebis.

TEEMAD

Blogi

Tootmise planeerimisel on oluline täppisplaneerida ja pidevalt jälgida, et tehtaks õiget asja, õigel ajal ja õiges järjestuses. Opcenter APS on tootmisplaneerimise tarkvara, mis täpselt just seda võimaldab. Tööstuse digitaliseerimine on suur väljakutse nii seeriatootmise kui projektitootmise alal. Standard AS kogemus hotellimööbli tööstusliini digitaliseerimisel näitab, et tootmise digitaliseerimine Opcenter APS-i abil aitab kasvatada tarnekindlust, hõlbustada tootmise planeerija, tootmisjuhi ja meistrite igapäevatööd ning optimeerida tootmisprotsessi tervikuna. 
Tööstuses on käsil pingelised ajad. Tellimuste arv on languses, samal ajal on tooraine sisendhinnad kasvanud mõnes sektoris pea mitmekordseks.  Kuidas tööstusettevõttes homseks valmis olla? Sellest ja paljust muust rääkisime 13. oktoobril Columbuse uhiuues kontoris toimunud hommikuseminaril, kus oli koos enam kui 30 tööstusettevõtte esindajat. Seminari avas Columbus Balti tegevjuht Ivo Suursoo, kes tõi välja, et tööstuse tänased suurimad väljakutsed on tooraine ja energia hinnad ning palkade kasv. Et pakkuda konkurentsivõimelist hinda, tuleb kasvatada efektiivsust, mida on võimalik teha läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Kui majanduslanguses ei kipu ettevõtjad digitaliseerimiseks suuri investeeringuid ette võtma, siis täna on tööstusettevõtjatel harukordne võimalus taotleda raha efektiivsuse kasvatamiseks riigilt.
Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down