<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Siiani on digitaliseerimise all mõistetud peamiselt ettevõtte sisemiste protsesside muutmist digitaalsemaks, eesmärgiga parandada efektiivsust, vähendada käsitöö hulka ning suurendada kasumlikkust. Nüüd on plahvatuslikuks trendiks uute, digitaalsete, teenuste välja töötamine ja turule toomine. See loob ettevõttele täiesti enneolematuid ja uusi võimalusi täiendavate rahavoogude teenimiseks.

 

Mis siis on digitaalne teenus?

Me kasutame juba aastaid erinevaid digitaalseid teenuseid igapäevaselt. Näiteks tehingud internetipangas, sisseostud e-poodidest, uudiste lugemine arvutist, suhtlus sotsiaalmeedias. Lisaks oleme harjunud, et autot saab parkida mobiiliga. Või, et numbrituvastusega tõkkepuu avaneb automaatselt. Või siis täisautomaatne 24/7 spordiklubi. Peame normaalseks seda, et spaas olles saame kohvikus ostude eest tasuda elektrooniliselt käepaelaga. Kõik need on digitaalsed teenused, mida me isegi ei märka - lihtsalt kasutame.

 

Mis on aga selle juures väga oluline märkida - neid igapäevaseid, mugavaid ja häid digitaalseid teenuseid kasutades teeme me kas teadlikult või alateadlikult valiku ühe või teise toote ja teenusepakkuja kasuks. Seega nutikad ettevõtjad kasutavad digitaalseid teenuseid oma konkurentsieelise suurendamiseks.

 

Digitaalsete teenuste suurim väärtus = konkurentsieelis

Kujutage ette kahte ettevõtet, kes toodavad samasuguseid (konkureerivaid) tooteid. Näiteks padjad või madratsid. Kuidas me tarbijana eelistaksime ühe või teise toodangut? Eriti veel olukorras, kus mõlema kvaliteet ja isegi hind on omavahel võrreldavad. Olen 100% veendunud, et meie valiku üheks kõige olulisemaks kriteeriumiks on ostuga kaasa saadav kliendikogemus - ehk teenus, mida koos tootega pakutakse.

 

Oletame, et üks nendest kahest tootjast paigaldab patjadesse või madratsitesse andurid, mis mõõdavad meie une kvaliteeti ning pakub digitaalse teenusena võimaluse neid andmeid mobiilis jälgida ja läbi selle oma unerütmi analüüsida. Lihtsalt avame oma telefonis rakenduse ja vaatame kui kaua me magasime, kui rahulikult, millises unefaasis jne. Kindlasti suureneks sellise teenuse pakkuja toodangu müük konkurentide arvelt mitmekordselt.

 

Miks see osadel õnnestub ja teistel mitte?

Osad ettevõtted lihtsalt on innovatiivsemad kui teised. Digitaalne innovatsioon ei teki eikuskilt ja ei alga iseenesest. Ettevõtted, kes on muutunud digitaalselt innovaatilisteks on selle nimel teinud järjepidevat tööd. Ilmekaks näiteks on need, kes on läbinud EAS toetatava Digidiagnostika programmi. Digidiagnostikaid tehes oleme märganud, et ainuüksi digitaalse arengu tegevuskava väljatöötamise ajal muutub ettevõttes paljude inimeste suhtumine ja usk digitaliseerimisse. Nad muutuvad digivisionäärideks. Juba on näha ka esimesi reaalseid tulemusi ja edulugusid, kus digidiagnostika analüüsi tulemusi ellu rakendatakse ning hakatakse nautima digitaliseerimise tulemusel saadavat kasu.

 

Kuidas alustada digitaalse teenusdisainiga?

Esmalt on oluline kohandada oma mõttemaailma ja hakata digitaliseerimise võimalustesse uskuma. Seejärel saab alustada reaalsete sammudega. Digitaalse teenusdisaini ja ka laiemalt kogu innovatsiooni kolm märksõna on loovus, tehnoloogia ja koostöö.

 

Digitaliseerimine on spetsiifiline valdkond, mistõttu on äärmiselt kasulik kaasata valdkonna eksperte abiks. Igal ettevõttel peaks olema pikaajaline digitaliseerimise partner, kellega koos välja töötada ja ellu viia erinevaid digitaliseerimise projekte. Sisemiste protsesside parandamine ja efektiivsuse suurendamine on digitaliseerimise teekonna igapäevane osa. Kuid kindlasti on soovitav koos oma digipartneriga alustada ka uute digitaalsete teenuste loomist. Digitaalsed teenused on muutunud vältimatuks edukriteeriumiks ja konkurentsieeliseks.

 

Columbus alustab 2020. aastal esimeste teenusdisaini pilootprojektidega. Kas Sa oled valmis meiega koos innovatsiooni looma? Kui jah, siis anna oma huvist märku siin. 👇

Vahetame mõtteid!

Topics

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

Kriisiaeg on muutnud kardinaalselt meie majandust ja sotsiaalset elukorraldust. Oleme väga kiiresti kohanenud kaugtööga ja e-õppega. Meie lapsed on ülehelikiirusel õppinud kasutama digitaalseid vahendeid ja nende arvutikasutamise oskus on päevadega mitmekordistunud. Nädalatega oleme kogu kontoritöö muutnud digitaalseks, mistõttu saame teha kaugtööd. Kuid kuidas on lood tootmises? Kas oleme suutnud ka sama kiiresti digitaliseerida tootmist ja  tarneahela juhtimist tervikuna?
Eelmisest majanduskriisist on möödas üle 10 aasta ja seda iseloomustatakse kui ülemaailmset usaldus- ja krediidikriisi.
Praegune kriis on tabanud kogu maailma ootamatult oma sügavuse ja järskusega. Kuigi esimese löögi on saanud turismi ja lennundussektor, siis märgid näitavad, et ka tootmises on toimumas uute tellimuste kiire vähenemine. Kuigi olukord on kehv, siis nii imelik kui see ka pole, ei saa  head kriisi raisku lasta. Milliseid võimalusi pakub kriis ettevõtetele?
Ettevõtte eduka digitaliseerimise kõige olulisem faktor on muudatuste juhtimine ja kaasamine. Millest aga sõltub kõige rohkem digitaliseerimise elluviimine? Vahendame värsket MIT uuringut[1], mis võtab kokku ühe viisi digitaliseerimise edukaks elluviimiseks.
2020. aasta on ukse ees. Üks kuumemaid teemasid on kuidas hakkab tootmist mõjutama uus tehnoloogia ja ärilised arengud. Kuna kliendid nõuavad üha uuenduslikumaid tooteid ja teenuseid, siis on tootjad ultimaatumi ees „arene või oled mängust väljas“. Kuna tehnoloogia arenemisega vähenevad turule tulemist takistavad tegurid, siis saavad idufirmad ja väiksemad ettevõtted suurte tegijatega võistelda palju väiksema riskiga, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down