<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Columbus puutub igapäevaselt kokku erinevate klientidega. Kuigi iga klient on oma nägu, siis IT korralduse osas saab välja tuua ühise joone. Suuremates ja tihtipeale ka välisomanikega ettevõtetes kipub IT arendamine ja haldamine olema tsentraliseeritud.

See on täiesti mõistlik tegevus, aga tsentraliseerituse puhul kerkib kohe küsimus, et kuhu maani peaks IT arendamist ja haldamist tsentraliseerima? IT tsentraliseerimisest on mitmeid uuringuid ja artikleid. Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier toob mõned nopped oma igapäevasest kogemusest.

Puudused

  • Arenduste keskne korraldus vähendab arenduse kiirust. See väheneb nii planeerimise kui ka elluviimise osas.
  • Nuputatakse kohapeal lahendusi, mida mõistlikkuse piires keskse IT eest varjatakse. Kuna arendamine on kooskõlastuste ja kaitsmiste tõttu mahukas, siis parem on asju ise vaikselt ära teha. Küll leiab selleks ka ressursi.
  • Lõppkasutaja mured ei pruugi arendusideedeks vormistuda või on pidevalt madala prioriteediga. See omakorda vähendab töötajate motivatsiooni, kui päevast päeva segab sama mure tööd, kuid keegi midagi ette ei võta
  • Kesksed lahendused ei sobi alumiste tasemete kõigi vajadustega. Nad on kas liiga üldised või ehitatud keskset vaadet silmas pidades. Taaskord väheneb töötaja motivatsioon ja organisatsiooni paindlikkus.

Kasud

  • Ühtsed eesmärgid ja juhtimine. Ilmselt tsentraliseeritud IT suurim kasu. Ühtsed eesmärgid, planeerimine ja eelarve aitavad tagada terviklikuma arengu, mis vastab ka ettevõtte strateegilistele eesmärkidele. Muudel juhtudel võib korporatsioon või ettevõte joosta väga erinevates suundades.
  • IT-süsteemide arhitektuur on korporatsioonis ühtsem ja lihtsamini hallatav. Oluliselt väiksem on tõenäosus, et luuakse korralik liideste segapudru, mis teeb muudatused keerukateks ja aeganõudvateks.
  • Kontrollitud arendused suurendavad turvalisust. Kuna kõik arendused käivad ühtede reeglite järgi, siis väheneb ka turvaaukude risk.
  • Saab juurutada standardsed võtmeprotsessid üle korporatsiooni. Keskselt on võimalik olulisi protsesse mingi piirini standardiseerida surudes tarkvaraga abil protsessi selgesse raamistiku.
  • Kompetentsid on ühes kohas ja tekivad teadmuskeskused. Nende abil on saab võimalikke arendusideid ja probleeme lihtsamini lahendada.

Palju on räägitud ka sellest, et kulud tsentraliseerides vähenevad. Selle kohta on mitmeid vastuolulisi andmeid. Osad uuringud väidavad, et juhtimistasemete vähenedes saab tugikulusid kokku hoida. Teisalt hulka raskemini mõõdetavalt tuuakse välja, et IT kaugenemine ja teenuse jäikus suurendab kaudseid kulusid nagu nt töötajate ajakulu mõne lihtsama teema arendamisel. Nagu ikka on tõde kusagil vahepeal ja sõltub tsentraliseeritud valdkonnast.

Kokkuvõttes saab väita, et tsentraliseerimisel on omad suured puudused ja ka kasud. Sõltuvalt olukorrast on oluline üks või teine aspekt. Keerukas küsimus on, kus peab olema tasakaalupunkt otsustustasandite vahel. Erinevale ettevõttele sobivad erinevad lähenemised, kuid Columbuse kogemusel on tähtis tagada paindlikkus ja kiirus. Kuidas tagada see oma ettevõttele? Kui vastus sellele küsimusele on leidmata, siis tuleme hea meelega appi. Võta ühendust Columbus Eesti tiimiga juba täna. 

TEEMAD

Arutage seda postitust

Blogi

Tööstuses on käsil pingelised ajad. Tellimuste arv on languses, samal ajal on tooraine sisendhinnad kasvanud mõnes sektoris pea mitmekordseks.  Kuidas tööstusettevõttes homseks valmis olla? Sellest ja paljust muust rääkisime 13. oktoobril Columbuse uhiuues kontoris toimunud hommikuseminaril, kus oli koos enam kui 30 tööstusettevõtte esindajat. Seminari avas Columbus Balti tegevjuht Ivo Suursoo, kes tõi välja, et tööstuse tänased suurimad väljakutsed on tooraine ja energia hinnad ning palkade kasv. Et pakkuda konkurentsivõimelist hinda, tuleb kasvatada efektiivsust, mida on võimalik teha läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Kui majanduslanguses ei kipu ettevõtjad digitaliseerimiseks suuri investeeringuid ette võtma, siis täna on tööstusettevõtjatel harukordne võimalus taotleda raha efektiivsuse kasvatamiseks riigilt.
Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Puiduettevõtte tegevus on üsna spetsiifiline ja tihti kasutatakse erinevates töölõikudes erinevaid tarkvarasid, mis teeb ülevaate saamise ja analüütika raskemini kättesaadavaks.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down