<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Tööstusettevõtete automatiseerimine, digitaliseerimine ja robotiseerimine on kasvanud kuumaks teemaks, aga osapooled räägivad veel eri keelt, kirjutab Columbus Baltikumi tegevjuht Ivo Suursoo.

Maailmas tuntud e-riik Eesti on Euroopa Liidu 28 maa hulgast erasektori digitaliseerituse edetabelis alles 19. kohal. Aga teema on kasvanud kuumaks, mille tunnistuseks on eilse Industry 4.0 konverentsi külaliste hulk ja Vabariigi Valitsuse poolt peatselt eelnõuks valmiva automatsiseerimise ja digitaliseerimise analüüside ja visioonide loomise toetus, kirjutab Ivo Suursoo, Columbus Baltikumi tegevjuht.

Euroopa Liidu Digital Economy and Society Index (DESI) reastas 2018. aasta seisuga riigid tuginedes viiele erinevale kategooriale ning selle koondhinnangus on Eesti 9. kohal. Erasektori digitaliseerituses oleme aga liikunud 20. kohalt alles 19. kohale. See tähendab, et erasektori digitaliseerimises ning seeläbi Eesti majanduse ja tööstuse elavdamises on arenguruumi veel omajagu.

Üks asi on indeksid, teine asi on reaalne elu. Sellest, kuidas praktiliselt tootmise digitaliseerimist ja automatiseerimist ellu viia, räägiti 7. juunil ITLi poolt korraldatud Industry 4.0 konverentsil. Põnevaid näiteid oli näiteks teemadel tootmisandmete kogumine ja kasutus kuni tehisintellektini, ärimudelite muutus tootemüüjast teenusepakkujaks, kasutajakogemuse roll toodete arenduses kuni metalli 3D printimiseni.

Kui kõik see toimib tööstuses, siis miks oleme endiselt indeksites taga ja miks me räägime Eesti tööstuse madalast lisandväärtusest. Vastus on lihtne - jah automatiseerimine toimub, aga see ei ole piisavalt mastaapne ning sageli ei ole tööstusautomaatika ja tarkvaratehnoloogiad omavahel piisavalt ühendatud. Lisaks nendele kahele on veelgi vähemal määral fookuses nutikate toodete tootearendus ning uutele, andmepõhistele ärimudelitele üleminek tootmises.

Küsime siis nüüd uuesti – miks?

Ka see vastus on lihtne - automaatikud, digitaliseerijad ehk IT sektor ning tööstus ise ei ole jõudnud oma jõude piisavalt ühendada. Just seda auku peaks hakkama täitma automatiseerimise ja digitaliseerimise analüüsi toetus, mis on Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt loodav meede.

Sama eesmärgi nimel teevad tööd ka äride digitaliseerimise ettevõtted. Soov muutuda efektiivsemaks, konkurentsivõimelisemaks ja järjest innovaatilisemaks iseloomustab enamikke Eesti ettevõtteid. Konkurents on mõistagi eluterve ning õitseva majanduse aluseks. Selleks, et muutuda konkurentidest paremaks, on ennekõike vajalik hetkeolukorra teadvustamine ning seejärel erinevatest arenguvõimalustest teadlikuks saamine. Innovatsioon on muudatuste protsess ja eeldab, et ettevõtte kõik töötajad mõtlevad kaasa. Kõik algab meeskonna teadlikkusest ja valmisolekust muutusteks. Esmalt peab aga juhtkond, lähtuvalt ettevõtte visioonist mõtlema, millised on ettevõttes valdkonnad, mille digitaliseerimine viiks lähemale ettevõtte eesmärkide täitmisele?

Tööprotsesside digitaliseerimine ei tähenda ilmtingimata massilist töökohtade kaotamist. Juba praegu soovib noorem generatsioon olla tark tööjõud, kes koordineerib protsesse, mitte lihtne tööjõud, kes neid pelgalt ellu viib. Mõistagi oleks efektiivne, kui erasektor jõuaks tasemele, kus mõttetut käsitööd enam ei tehtaks.

Oleme veendunud, et pannes tööstusautomaatikud, infotehnoloogia ja tööstus kokku, saame teha suurepäraseid tulemusi. Võta ühendust Columbus Eesti tiimiga juba täna! 

TEEMAD

Blogi

Tootmise planeerimisel on oluline täppisplaneerida ja pidevalt jälgida, et tehtaks õiget asja, õigel ajal ja õiges järjestuses. Opcenter APS on tootmisplaneerimise tarkvara, mis täpselt just seda võimaldab. Tööstuse digitaliseerimine on suur väljakutse nii seeriatootmise kui projektitootmise alal. Standard AS kogemus hotellimööbli tööstusliini digitaliseerimisel näitab, et tootmise digitaliseerimine Opcenter APS-i abil aitab kasvatada tarnekindlust, hõlbustada tootmise planeerija, tootmisjuhi ja meistrite igapäevatööd ning optimeerida tootmisprotsessi tervikuna. 
Tööstuses on käsil pingelised ajad. Tellimuste arv on languses, samal ajal on tooraine sisendhinnad kasvanud mõnes sektoris pea mitmekordseks.  Kuidas tööstusettevõttes homseks valmis olla? Sellest ja paljust muust rääkisime 13. oktoobril Columbuse uhiuues kontoris toimunud hommikuseminaril, kus oli koos enam kui 30 tööstusettevõtte esindajat. Seminari avas Columbus Balti tegevjuht Ivo Suursoo, kes tõi välja, et tööstuse tänased suurimad väljakutsed on tooraine ja energia hinnad ning palkade kasv. Et pakkuda konkurentsivõimelist hinda, tuleb kasvatada efektiivsust, mida on võimalik teha läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Kui majanduslanguses ei kipu ettevõtjad digitaliseerimiseks suuri investeeringuid ette võtma, siis täna on tööstusettevõtjatel harukordne võimalus taotleda raha efektiivsuse kasvatamiseks riigilt.
Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down