<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Tööstusettevõtete automatiseerimine, digitaliseerimine ja robotiseerimine on kasvanud kuumaks teemaks, aga osapooled räägivad veel eri keelt, kirjutab Columbus Baltikumi tegevjuht Ivo Suursoo.

Maailmas tuntud e-riik Eesti on Euroopa Liidu 28 maa hulgast erasektori digitaliseerituse edetabelis alles 19. kohal. Aga teema on kasvanud kuumaks, mille tunnistuseks on eilse Industry 4.0 konverentsi külaliste hulk ja Vabariigi Valitsuse poolt peatselt eelnõuks valmiva automatsiseerimise ja digitaliseerimise analüüside ja visioonide loomise toetus, kirjutab Ivo Suursoo, Columbus Baltikumi tegevjuht.

Euroopa Liidu Digital Economy and Society Index (DESI) reastas 2018. aasta seisuga riigid tuginedes viiele erinevale kategooriale ning selle koondhinnangus on Eesti 9. kohal. Erasektori digitaliseerituses oleme aga liikunud 20. kohalt alles 19. kohale. See tähendab, et erasektori digitaliseerimises ning seeläbi Eesti majanduse ja tööstuse elavdamises on arenguruumi veel omajagu.

Üks asi on indeksid, teine asi on reaalne elu. Sellest, kuidas praktiliselt tootmise digitaliseerimist ja automatiseerimist ellu viia, räägiti 7. juunil ITLi poolt korraldatud Industry 4.0 konverentsil. Põnevaid näiteid oli näiteks teemadel tootmisandmete kogumine ja kasutus kuni tehisintellektini, ärimudelite muutus tootemüüjast teenusepakkujaks, kasutajakogemuse roll toodete arenduses kuni metalli 3D printimiseni.

Kui kõik see toimib tööstuses, siis miks oleme endiselt indeksites taga ja miks me räägime Eesti tööstuse madalast lisandväärtusest. Vastus on lihtne - jah automatiseerimine toimub, aga see ei ole piisavalt mastaapne ning sageli ei ole tööstusautomaatika ja tarkvaratehnoloogiad omavahel piisavalt ühendatud. Lisaks nendele kahele on veelgi vähemal määral fookuses nutikate toodete tootearendus ning uutele, andmepõhistele ärimudelitele üleminek tootmises.

Küsime siis nüüd uuesti – miks?

Ka see vastus on lihtne - automaatikud, digitaliseerijad ehk IT sektor ning tööstus ise ei ole jõudnud oma jõude piisavalt ühendada. Just seda auku peaks hakkama täitma automatiseerimise ja digitaliseerimise analüüsi toetus, mis on Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt loodav meede.

Sama eesmärgi nimel teevad tööd ka äride digitaliseerimise ettevõtted. Soov muutuda efektiivsemaks, konkurentsivõimelisemaks ja järjest innovaatilisemaks iseloomustab enamikke Eesti ettevõtteid. Konkurents on mõistagi eluterve ning õitseva majanduse aluseks. Selleks, et muutuda konkurentidest paremaks, on ennekõike vajalik hetkeolukorra teadvustamine ning seejärel erinevatest arenguvõimalustest teadlikuks saamine. Innovatsioon on muudatuste protsess ja eeldab, et ettevõtte kõik töötajad mõtlevad kaasa. Kõik algab meeskonna teadlikkusest ja valmisolekust muutusteks. Esmalt peab aga juhtkond, lähtuvalt ettevõtte visioonist mõtlema, millised on ettevõttes valdkonnad, mille digitaliseerimine viiks lähemale ettevõtte eesmärkide täitmisele?

Tööprotsesside digitaliseerimine ei tähenda ilmtingimata massilist töökohtade kaotamist. Juba praegu soovib noorem generatsioon olla tark tööjõud, kes koordineerib protsesse, mitte lihtne tööjõud, kes neid pelgalt ellu viib. Mõistagi oleks efektiivne, kui erasektor jõuaks tasemele, kus mõttetut käsitööd enam ei tehtaks.

Oleme veendunud, et pannes tööstusautomaatikud, infotehnoloogia ja tööstus kokku, saame teha suurepäraseid tulemusi. Võta ühendust Columbus Eesti tiimiga juba täna! 

Topics

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

Info ja andmed muutuvad järjest olulisemaks - see on tänaseks väärtuslikum kui nafta. Paraku info vananeb kiiresti ja kaotab väärtust, seega on oluline, et info voolaks ettevõtte süsteemides reaalaja lähedaselt ja oleks õige.
Muutuvas ärikeskkonnas tähendab paigal seismine paratamatult tagasi liikumist. Selleks, et ümbritsevaga sammu pidada, peab ka ise olema pidevas muutuses. Kes aga soovib teistest ette jõuda, peab suutma muutusi juhtida konkurentidest kiiremini ja tõhusamalt. Digimuutused ei ole selles osas erandiks - pigem vastupidi. Digitaliseerimine nõuab täiesti uut tüüpi muudatuste juhtimise kompetentsi, milleks võiks kasutada ettevõtteväliste ekspertide kogemusi. 
Mööblitootjad on selgelt eristuv kogukond Eesti tootmismaastikul. Nad panustavad oluliselt tööhõivesse ja näitavad eeskujulikku ekspordivõimekust, kuid selle juures on neil kõigil oma väljakutsed. Huvitavad kombel on need väljakutsed üsna tugevate sarnasustega. Millised need väljakutsed on ja kuidas neid lahendada kirjutab digitaliseerimisekspert Marko Seier.  
Piret on inimene, kes ruumi sisenedes paneb energia alati liikuma. Kui küsida tema käest midagi kaubanduse ja logistika või digitaliseerimise kohta, siis löövad silmad kohe särama. Kust tuleb see kirg selle valdkonna vastu, mida ta näeb hetkel suurimateks väljakutseteks ja ka võitudeks kaubanduses ning mida soovivad nad oma meeskonnaga järgmiste aastate jooksul ära teha, just sellest me temaga ühe hommikukohvi kõrvale rääkisimegi.
Viimasel ajal on meedias elav arutelu, kuidas ergutada koroonaviirusest räsitud Eesti majandust. Lauasahtlis seisab suur hulk odavat laenuraha, mistõttu esimest korda pärast taasiseseisvumist on ka reaalselt võimalik midagi suurt ette võtta. Kuid nüüd on selgunud, et valitsusel puudub suur plaan kuidas seda teha.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down