<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Digilahenduste kasutuselevõtuga on hakanud levima termin digivisionäär. Kes siis on digivisionäär ja millised peavad olema digivisionääri omadused, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.

Kujutame ette olukorda, kus ettevõtte majandustulemused halvenevad, või veel hullem, kus majandustulemused on rahuldavad, aga konkurendid kasvavad oluliselt kiiremini. Või siis eelmisest veelgi hullemat olukorda, kus majandustulemused on rahuldavad, kuid silmapiirilt on paistmas oluline tehnoloogiline edasihüpe (digital disruption), mis võib muuta olemasoleva ärimudeli kasutuks.

Viimane sündmus pole tänapäeval midagi erakordset. Lihtne näide meie ümber on paberajalehtede asendumine digilehtedega, mis on muutnud kogu traditsioonilise meedia maastiku. Samalaadsed arengud toimuvad ka kõikides teistes sektorites ja sellest on keeruline kõrvale hoida. Selleks, et muutustega kaasa minna, vajab iga ettevõte digivisionääri.

Kes on digivisionäär ja mida ta saaks sellises olukorras teha?

Digivisionäär on isik, kes näeb lahendusi probleemidele digitaalsete võimaluste kasutamise kaudu, kutsudes seeläbi esile olulisi arenguhüppeid ja muutes vajadusel ärimudelit.

Digivisionäär võib olla igaüks organisatsioonist. Peamine on, et digivisionääril oleks mõjuvõimu ja järjepidevust kutsumaks esile muudatusi. Muul juhul ei saa visioonist käegakatsutavat tulemust.

Samas on selge, et muudatuste elluviimist peab toetama tippjuhtkond, kuna muudatused ei ole tavaliselt alt-ülesse protsess. Alt-ülesse ideede puhul on tähtis, et sobiv juhtimisulatus ja organisatsioonikultuur ei lase ideedel maha kukkuda. Kogu muudatus on samas lihtsam, kui digivisionääriks on tippjuht ise.  

Aga mida teeb digivisionäär?

Digivisionäär sõnastab visiooni ja seab vastavad eesmärgid. Oluline on, et digivisionäär suudab ära mõõta organisatsiooni saadava ärikasu peale digitaliseerimist – võidetav aeg, säästetav raha, kasvav efektiivsus.

Kui see on tehtud, siis hakkab ta seda organisatsioonis tutvustama ja ellu viima. Juhul, kui digivisionäär ei ole juhtkonna liige, siis sellisel juhul on kõige olulisem veenda tippjuhtkonda muudatuste olulisuses. Digivisionääril peavad kindlasti olema oskused ja kannatus muudatuste juhtimiseks.

Tõelise digivisionääri omadused:

  1. Teab, millised on eesootavad väljakutsed;
  2. Teab, millised on digitaalsed võimalused väljakutsete lahendamiseks (parim lahendus ja tehnoloogia);
  3. Sõnastab ja tutvustab visiooni, mis on tõepoolest muudatust esile kutsuv ja üle organisatsiooniline;
  4. Teab, milliseid tegevusi on vaja teha visiooni saavutamiseks;
  5. On võimeline juhtima muudatuste protsessi.

Kas digivisionäär on sama, kes tehnoloogia evangelist (techology evangelist)?

Digivisionäär on mõneti sarnane evangelistiga. Peamine erinevus evangelisti ja digivisionääri vahel seisneb selles, et kui evangelist kuulutab peamiselt uue tehnoloogia või standardi kasutusele võtmise vajalikkust üldisemalt, siis digivisionäär tegeleb tavaliselt ühe organisatsiooni arenguga.

Digivisionäärid on majanduse ja ka ühiskonna edasiviivaks jõuks. Digivisionääride väikestest sammudest saavad alguse suured muutused ühiskonnas - seega märgakem ja toetagem digivisionääre. Mis veelgi olulisem, olge üks neist!

 

Lugu on avaldatud ka tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemaveebis.

TEEMAD

Arutage seda postitust

Blogi

Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Puiduettevõtte tegevus on üsna spetsiifiline ja tihti kasutatakse erinevates töölõikudes erinevaid tarkvarasid, mis teeb ülevaate saamise ja analüütika raskemini kättesaadavaks.
Puidukoda OÜ on 1997. aastal loodud ettevõte, mis tegeleb kõrge lisandväärtusega okaspuust höövelmaterjali tootmise ja turustamisega. Ettevõtte tootmine asub Viljandimaal Karksis ja lisaks on neil kontor Tartus. Puidukoda annab tööd enam kui 125 töötajale. Ettevõte kuulub Prantsuse puiduettevõtete gruppi Rose Group ja Puidukoja tooteid turustatakse enam kui 35 riigis. Viimased aasta aega on Puidukoda kasutanud majandustarkvara Microsoft Dynamics 365 Business Central. Lisaks Business Centralile võeti kasutusele COLTimber – Columbuse poolt välja töötatud puidulahendus, mis pakub puiduettevõtjatele vajalikku funktsionaalsust, alates palgi vastuvõtust ja mõõtmisest läbi saagimise, kuivatamise, sorteerimise ning järeltöötluse kuni müügi ja väljastuseni.