<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Teadupärast ei ole Eestis leitud suures koguses naftat. Samuti on alles algusjärgus maapõueuuringud ja otsused nende rikkuste kasutuselevõtuks. Lähim kullakaevandus on Soomes. Kui maa seest kiirelt suurt raha ei saa, siis kuidas kriisi ajal üldse raha teenida?

EASi poolt loodud Facebooki leheküljel „Tark tööstus“ toodi välja huvitav uuring McKinsey poolt[1], millised on olnud COVID-19 epideemia mõjud maailma tootmisettevõtetele.

Mõned peamised uuringu järeldused:

  • COVID-19 viirus kiirendas oluliselt digitaalses kanalis kliendisuhtlust ja pakkumist. See omakorda tingis kolme kuni nelja aastaste arenguplaanide ellu viimise koheselt. Digitaliseeritud tooted ja teenused juurutati kuni seitse aastat varem planeeritust;
  • Juhid usuvad, et kriisis tehtud suurimad ja järsumad muudatused jäävad ka pikas perspektiivis püsima;
  • Oluliselt on kasvanud uute tehnoloogiatega katsetamine ja neisse investeerimine. Seda ka majanduslanguse kiuste;
  • Peamine on juhtide veendumus, et tuleb investeerida rohkem tehnoloogiasse. Seda ka siis, kui käive majanduslanguse tõttu väheneb.

Uuringust nähtub, et kriisi suurim muutus on klientide ja loomulikult ka juhtide mõttemaailma muutus. Kõige edukamad on olnud need ettevõtted, kes on mõistnud digitaliseerimise olulisust ja teinud seda kiiresti. Seega maailmas on toimunud kiired muutused ärimudelites ja rahateenimise viisides.

Mis toimub Columbuse kogemuse järgi Eesti ettevõtetes?

Ühtset praktikat on keeruline välja tuua. Kõik sõltub tootmisettevõtte tegevusalast ja sihtturgudel toimuvast. Mõned tootmisettevõtted ägavad tellimuste paljususe all ja mõned on pidanud ennast oluliselt kokku tõmbama. Seda sõltuvalt sihtturul toimuvast. Samas ei ole enamasti märgata Eesti juhtide mõttemaailma muutust, kuna tegeletakse paratamatu tulekustutamisega või loodetakse endise olukorra taastumisele.

Peamiseks takistuseks muu maailmaga sama rada käimiseks on vabade investeerimisvahendite nappus. Nähakse selgelt, et midagi on vaja teha, kuid lihtsalt olemasoleva ressursiga on seda keeruline teha. Tihtipeale pole ka head plaani mida ja kuidas esimesena teha. Kiiret reageerimist ja ellujäämiseks vajavad arendusteemad suudetakse üldjuhul ära teha, aga pikka vaadet arvestavaid arendusi oluliselt harvem. Nagu McKinsey uuring näitas, siis usuvad juhid, et muutused on tulnud selleks, et jääda. Seega peab nüüd nuputama, mida on vaja, et uues olukorras jätkuvalt raha teenida.

Seega kokkuvõtvalt saab öelda, et praeguses maailmas on nüüd nii, et kui tahad raha teenida, siis pead oma äri digitaliseerima. Ja digitaliseerima nutikalt.

Nutikalt digitaliseerimine tähendab vaadata oma sisemisi protsesse ja kliendi vajadusi ning leida digilahenduste abil parim ühisosa. Selle läbiviimiseks on mõistlik teha digidiagnostika. Selle abil saab muutunud maailmas korrastatud mõtetega plaani. Peale plaani loomist on oluline koht paratamatult riigil, kes peab jätkata ettevõtete digitaliseerimise toetamisega. Riiklik toetus on vajalik, kuna ka naaberriigid teevad sama ja Eesti ei saa maha jääda. Toetuste planeerimisel peaks eristama väiksemad ettevõtted, mis moodustavad märkimisväärse osa tootmisettevõtetest ja kus digitaliseermise mõju on suurem. Mõne uue robotseadme juurutamine võib anda väikeettevõttele väga olulise efektiivsuse ja toodangu kasvu.

Kui pole kindel, kuidas alustada, siis me aitame!

Pane end kirja tasuta konsultatsioonile ja vahetame mõtteid. I-Ettevõtte ehk digidiagnostika kohta saad rohkem lugeda siit.

Vahetame mõtteid!

 

[1] https://www.mckinsey.com/business-functions/strategy-and-corporate-finance/our-insights/how-covid-19-has-pushed-companies-over-the-technology-tipping-point-and-transformed-business-forever

Topics

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

Tihtipeale ei ole probleemide tegelikud põhjused seal, kus nad esialgu paistavad olevat - nii võttis Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul PROLOG Tarneahelakonverentsil ühe lausega kokku oma kogemused paarikümnes ettevõttes läbi viidud digitaliseerimise analüüsidest.
Aastalõpp on tavaliselt hea aeg kokkuvõtete tegemiseks ja tulevikku vaatamiseks. 2018. aasta oli enamikele tootmisettevõtetele hea aasta kõikidest väljakutsetest hoolimata, kuid mida pidada silmas 2019. aastal, sellest kirjutab digitaliseerimisekspert Marko Seier.
Tehisintellekt ja masinõpe on märkamatult meie taskusse pugenud. Soovitusmootorid, virtuaalsed assistendid, häälkäsklused, tõlkimine, objektide ja nägude tuvastamine vaid osaline loetelu sellest tehnoloogiaimest. Nimelt, nutitelefonid kasutavad tehisintellekti, et adapteeruda meie eelistustele ning parandada kasutajakogemust, kirjutab digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
Digimaailmas on palju eri tüüpi andmeid, mida ettevõte saab kasutada nii üksikkliendist kui üldisest äritegevusest paremaks arusaamiseks. Väljakutseks on erinevate andmetüüpide liigitamine ja arusaamine nende tähendusest ettevõtte jaoks.
Jätkame sealt, kus eelmises artiklis pooleli jäime. Ehk kui eelmine kord rääkisime digitaliseerimise ebaõnnestumise põhjustest, siis nüüd räägime viisidest, kuidas seda vältida. Üks viis nupukalt digitaliseerida on vaadata, mida on hästi teinud ettevõtted, kelle digitaliseerimise protsess andis soovitud tulemuse, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down