<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Oleme varasemalt kirjutanud tootmise planeerimise levinuimatest puudujääkidest. Seekord võtame luubi alla valusad tagajärjed, millega tuleb tegeleda juhul, kui tootmise planeerimine ebaõnnestub, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.

Asjatu halduskoormus

Nii mõnigi kord on täna käsitsi tehtud homne plaan kehtiv ainult kuni hommikuni, mil peab jälle midagi kohendama. Käsitsi tehtud plaani muutmiseks peab tavaliselt suhtlema erinevate osapooltega ja muudatused omavahel kokku leppima. See omakorda võtab aega ja energiat ning suurendab vigade ohtu.

Ainult vähesed ettevõtted, kes oma tellimusi ja tarneahelat läbi partnerlussuhete suures ulatuses näevad ning kontrollivad, suudavad teha täppisplaneerimist, mis ka reaalsuses paika peab. Enamusel on selles osas veel arenguruumi, sest ettevõtted kasvavad, tooted muutuvad keerukamaks. Siis ei suudeta käsitsi enam hästi planeerida, kuna muutujate arv läheb inimesele raskesti hoomatavaks.

Tarnetähtajad on ebamäärased

Liikudes väärtusahelas ülespoole, proovivad ettevõtted liikuda masstootmiselt rohkem projektipõhisele tootmisele,  luues personaalsete toodetega kliendile rohkem väärtust. Samas on keerukamate toodete puhul ka rohkem eksimisvõimalusi, sest tooted koosnevad erinevatest pooltoodetest või suurel hulgal erinevatest osadest.  Lisaks toodetakse tihtipeale asju, mida varasemalt pole tehtud. See kõik omakorda raskendab oluliselt planeerimist. Planeerimisel on keeruline anda väga täpseid tarnelubadusi, sest muutujaid on palju. Tarnelubadus antakse näiteks nädala või paari täpsusega. Iseenesest ei pruugi see olla  probleemiks, kuid kui kliendil pole ladustamisruumi, toote peab tarnima otse objektile või on klient kehtestanud kauba vastuvõtuks kindla ajaakna, siis peab tarnetähtaeg olema täpne.

Oluline on meeles pidada, et planeerimine peab olema realistlik ja vastama tegelikule tootmisvõimekusele. Ei ole harvad sellised juhused, kus tarnelubadus  on küll planeerimise käigus antud, kuid seda ei suudeta täita tarneahela teiste probleemide tõttu.

Laos olevad kaubad ja pooltooted jäävad seisma või saavad otsa

On vana tõde, et laos olev kaup on suuresti ressursi kinnihoidmine. Seda nii rahaliselt kui ka ruumiliselt. Kui planeerimisel eksitakse, siis see tähendab kas pooltoodete seismajäämist või laost kauba mitteväljastamist. See põhjustab omakorda taaskord hilisemat välditavat halduskoormust ja ümberplaneerimist.

Valesti tootmist planeerides võib ka juhtuda vastupidi - vajalikuks hetkeks on tootmiseks vajalikud pooltooted või materjalid laost otsas.

Tootmise ja masinate efektiivsus kõigub

Kuna moodsal ajal on tähtis ühtlane töövoog (heijunka), mille puhul on ka ressursikasutus ühtlane, siis praktikas kipub see käima üles-alla. Masinate puhul on kasutuskoormus tavaliselt ühtlasem, sest tihtipeale seda  jälgitakse ja tähtsustatakse eraldi. Seda eriti ettevõtetes, kus toodetakse korraga suuremaid partiisid ja kasutusel lihtsad teada tuntud seadistusvõtted. Kitsaskohad efektiivsuses tekivad siis, kui on vajalik olla paindlikum ja pidevas muutumises. See tähendab näiteks tööpinkide seadistuste katsetamist ja uute töövõtete juurutamiseks kuluvat aega. Samuti töökohtadel, mis ei ole mehhaniseeritud. Erinevate inimeste töökiirused võivad erineda väga suurel määral. Kui planeerimises seda kõike ei osata arvestada, siis paratamatult tekivad efektiivsuse kõikumised ehk mingi tootmislüli katkemisel võib osa ressurssidest olla tegevuseta.

Ja nagu ikka, kõikide kitsaskohtade summana kannatab lõpuks suhe kliendiga, mis omakorda avaldub rahalistes näitajates.

Kuidas vältida tootmisplaneerimisel tekkivat valu?

Lihtne vastus on, et tootmise ja kogu tarneahela infovoog tulem planeerimise jaoks muuta läbipaistvaks ja korrastada andmed. Aga mis siis, kui see on juba tehtud, aga ikka on valus?

Kui käsitsi planeerimise enam ei õnnestu, siis on aeg hakata mõtlema spetsiifilise tootmisplaneerimise tarkvara juurutamise peale. Selle abil on  võimalik planeerimisvalu vähendada, kuna saab lihtsamini erinevad variante läbi mängida ja ka hea tarkvara aitab pakkuda optimaalsemaid lahendusi.

Columbus on digitaliseerimise one stop shop tööstusettevõtetele

Tööstuse ja tootmise digitaliseerimine on meie põhifookus ja -kompetents juba üle 20 aasta. Alates materjali planeerimisest ja ostust, jätkates tootearenduse- ja halduse, tööprotsesside juhtimise ja raporteerimisega tootmisalal kuni laotoimingute ja müügilogistikani - tunneme tootmist nii teoorias kui praktikas. 

TEEMAD

Arutage seda postitust

Blogi

Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Puiduettevõtte tegevus on üsna spetsiifiline ja tihti kasutatakse erinevates töölõikudes erinevaid tarkvarasid, mis teeb ülevaate saamise ja analüütika raskemini kättesaadavaks.
Puidukoda OÜ on 1997. aastal loodud ettevõte, mis tegeleb kõrge lisandväärtusega okaspuust höövelmaterjali tootmise ja turustamisega. Ettevõtte tootmine asub Viljandimaal Karksis ja lisaks on neil kontor Tartus. Puidukoda annab tööd enam kui 125 töötajale. Ettevõte kuulub Prantsuse puiduettevõtete gruppi Rose Group ja Puidukoja tooteid turustatakse enam kui 35 riigis. Viimased aasta aega on Puidukoda kasutanud majandustarkvara Microsoft Dynamics 365 Business Central. Lisaks Business Centralile võeti kasutusele COLTimber – Columbuse poolt välja töötatud puidulahendus, mis pakub puiduettevõtjatele vajalikku funktsionaalsust, alates palgi vastuvõtust ja mõõtmisest läbi saagimise, kuivatamise, sorteerimise ning järeltöötluse kuni müügi ja väljastuseni.