<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Milline on levinuim viga digitaliseerimisega alustamisel ja kuidas seda vältida, selgitab Columbus Eesti digitaliseerimise ekspert Indrek Sabul.

Tööstuse digitaliseerimisest räägitakse palju ja tihtipeale on jäänud mulje, et kasumlikkuse ja konkurentsieelise suurendamiseks piisab vaid uute tehnoloogiate ja moodsate tarkvaralahenduste kasutusele võtmisest. Sageli vaadatakse edukamate konkurentide poole ning püütakse kopeerida samu lahendusi, et olla vähemalt sama edukad. Milline on levinuim viga digitaliseerimisega alustamisel ja kuidas seda vältida? 

Kiusatus kohe digitaliseerima hakata

Kes meist ei sooviks olla esirinnas ja kõigile eeskujuks? Kes meist ei oleks tundnud kiusatust hakata koheselt kasutama uusimaid tehnoloogiaid ja juurutama moodsaid tarkvaralahendusi kohtades, mis tunduvad hetkel probleemsetena? Kuid mida peaks tegema olukorras, kus ettevõtte erinevad huvigrupid soovivad väga erinevaid lahendusi?

Ilmselt ei ole ettevõtte juhtkonnale võõras selline olukord, kus logistikajuht räägib probleemidest laos ja soovib kasutusele võtta moodsa laojuhtimise tarkvara koos moodsate skännerite ja RFID kiipidega. Müügijuhi probleemid on seotud klienditeenindusega ja tema nägemuse kohaselt on peamiseks takistuseks mobiilse CRM tarkvara puudumine. Tootmisjuht soovib varustada kõik tootmisseadmed anduritega, et oleks võimalik reaalajas jälgida nende töö efektiivsust ning juurutada eraldi tarkvaradena nii tootmise planeerimine kui MES-süsteem. Tehnikaosakond on kimpus tootmisseadmete tehnilise seisukorraga ning nemad soovivad erilahendust seadmete hooldamise ja remondi haldamiseks.

Juhtkond ise ei ole rahul sellega, et neile esitatavad andmed ei ole eriti ajakohased ega usaldusväärsed. Lisaks peab neid andmeid kaevama erinevatest Exceli tabelitest kokku. Tundub, et lisaks kõikidele eelpool nimetatud süsteemidele peab ka kogu ERP-süsteemi välja vahetama.

Loomulikult nõuavad kõik uued lahendused järjest moodsamat ja võimsamat IT taristut, mistõttu on arusaadav, et IT juht soovib ka kogu serveri- ja arvutiparki välja vahetada.

Kuidas peaks juht sellises olukorras käituma? Kas digitaliseerimine ongi see, kus peab tõepoolest investeerima sadu tuhandeid või isegi miljoneid eurosid kõikide nende tarkvarade juurutamiseks. Muutma korraga kogu ettevõtte IT korraldust ja hakkama ühtäkki sõltuma mitmetest uutest IT koostööpartneritest? Ja lõpuks kõige tähtsam küsimus – kas ja millal selline rahapaigutus ennast ära tasub?

Probleemi saab lahendada, kui on teada selle tegelik põhjus

Soovis kõik mured koheselt uute lahenduste abil ära lahendada, ei ole iseenesest midagi halba. Vastupidi, see näitab selget usku digitaliseerimise vajalikkusesse. Kuid kas võib kindel olla, et kui ostetakse ja juurutatakse tarkvarad nii nagu eelpool kirjeldatud, siis ongi kõik probleemid lahendatud? Kas see, mida sooviti on ka see, mida tegelikut vajati? Kas seda ka pärast kasutama jäädakse? Ja lõpuks - kas see, mida lahendama mindi, on ikka üldse põhiprobleem? Või oli tegu vaid sümptomiga, mis viitab hoopis teisele, võib-olla palju suuremale ja sügavamal asetsevale probleemile?

Oma kogemustele tuginedes julgen väita, et mitte alati ei olegi põhiprobleemid seal, kus nad esialgu paistavad olevat. Tegelike põhjuste väljaselgitamine võib olla keerulisem, kui esialgu tundub. Tihti ei nähta ettevõtte sees olles erinevate probleemkohtade omavahelisi seoseid. Nendega ollakse aastate jooksul juba harjunud ja nad ei paista enam probleemide moodi välja. Juba Einstein ütles, et probleeme ei saa lahendada samasugusel moel, millega need tekitati.

Lisaks peab arvestama sellega, et kõik muutub ajas. See, mis oli õige ja hea viis aastat tagasi, ei ole seda enam täna. Ja ka tänased lahendused ei kesta igavesti. Küsimus on vaid selles kuidas õige ja vale vahel vahet teha?

Vaja on digitaalse arengu tegevuskava

Enne digitaliseerimisega alustamist on vajalik koostada ettevõtte ülene tegevusplaan. Liikudes plaanipäraselt võime olla kindlad, et digitaliseerimisse investeeritud raha ja ressursid on õigesti paigutatud ning hakkavad ennast ärikasuna tagasi tootma.

Oleme Columbuses selliseid tegevuskavasid koostanud juba paar aastat ning seniste kogemuste põhjal on ettevõtjad andnud väga positiivset tagasisidet just selle kohta, et Columbuse konsultandid on suutnud ettevõttes probleemid ja nende sümptomid panna õigesse konteksti ning toonud välja väiksemate probleemide (ehk suure probleemi sümptomite) omavahelised seosed ja mõju tegelikule põhiprobleemile.

Digitaalse arengu tegevuskava koostamise käigus analüüsime koos kliendiga ettevõtte protsesse, tuvastame iga probleemi tegelik(ud) põhjustaja(d) ning pakuma ainult selliseid lahendusi, mis elimineeriksid probleemide juurpõhjuseid. Või vähemalt vähendaksid nende mõju tervikprotsessile. Selliselt jõuame mitmete parendustegevusteni, mis kokku koondatuna ja prioritiseerituna annavadki ettevõtte juhtkonnale selge nägemuse milliseid lahendusi ja mis järjekorras on mõistlik juurutama hakata.

Lisaks annab digitaalse arengu tegevuskava ülevaate, millised investeeringud hakkavad tootma tuleviku ärikasu ja millised mitte.

Ainult õiged lahendused

On olemas teoreetiline võimalus, et artikli alguses toodud näide, kus erinevad osapooled soovisid erinevaid tarkvarasid, võibki osutuda õigeks teeks. Teatud juhtudel ongi ettevõttes vajalik juurutada mitmeid, spetsiaalse otstarbega tarkvarasid, et saavutada laitmatult toimiv tervik. Kuid enamikel juhtudel see siiski nii ei ole. Tavaliselt selgub analüüsi käigus, et piisab oluliselt vähemast, et saavutada enamat. Ainult õigete lahenduste juurutamine ongi digitaalse arengukava peamine eesmärk.

Kindlasti ei ole otstarbekas kõiki muutusi korraga ette võtta, vaid oluline on välja selgitada eelseisvate parendusprojektide prioriteetsus ja nende läbiviimise järjekord. Meie kogemusele tuginedes peab ettevõte lisaks uute tarkvaralahenduste juurutamisele panustama ka sisemiste protsesside pidevale parendamisele. Kõike ei ole võimalik lahendada tarkvara abil. Lõpuks on ju tarkvara ainult vahend protsessi teostamiseks.

Lisaks peab olema valmis oma ettevõttes tehtavate muudatuste mõju hindamiseks. Selleks on oluline, et digitaalse arengu tegevuskava sisaldaks ka muudatuste juhtimise plaani ja kontrollmehhanismi eelseisvate muudatuste mõju hindamiseks.

Kokkuvõtteks, kui ettevõte on valmis kaasa minema digitaliseerimisega, siis esimeseks õigeks sammuks on ikkagi olukorra hindamine, probleemide ja nende põhjuste tuvastamine ning õigete lahenduste valik. Ehk on mõistlik luua ettevõttele digitaalse arengu tegevuskava.

Üleskutse: saada oma kõige suurem digitaliseerimise väljakutse

Juhul, kui teie ettevõttes küpseb plaan saada kasu digitaliseerimisest, kutsume teid üles mõtisklema teemal – kas meie ettevõttel on digitaalse arengu plaan? Kas me teame täpselt oma probleeme ja probleemide põhjuseid? Kas me oskame arvutada IT lahendustest saadavat võimalikku ärikasu?

Kui vastaksite kasvõi mõnele küsimusele eitavalt, siis soovitame teil Columbusega ühendust võtta. Saatke meile alloleva e-posti kaudu oma kõige suurem väljakutse äriprotsesside või digitaliseerimise valdkonnast või täitke lühike küsimustik hindamaks oma digitaalse innovatsiooni taset ettevõttes

Vastutasuks pakume teile tasuta konsultatsiooni, kus saame selle probleemi tagamaid arutada ning tutvustada võimalusi selle lahendamiseks.

Saada oma väljakutse, vajutades siiaTööstuse digitaliseerimise tagasiside

 

Artikkel on avaldatud Tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemalehel.

Topics

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

Viimasel ajal on meedias elav arutelu, kuidas ergutada koroonaviirusest räsitud Eesti majandust. Lauasahtlis seisab suur hulk odavat laenuraha, mistõttu esimest korda pärast taasiseseisvumist on ka reaalselt võimalik midagi suurt ette võtta. Kuid nüüd on selgunud, et valitsusel puudub suur plaan kuidas seda teha.
MES (Manufacturing Execution System) ehk töö tagasiside süsteem on tootmise käitussüsteemi osa. Töö tagasiside andmine võib toimuda majandus- (ERP) või eraldiseisva tarkvara abil, mis liidestatakse ERPi ja muude süsteemidega. Mis väärtust MES tootmisettevõtetele loob, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
Ammu on möödas ajad, mil töökoht oli pelgalt füüsiline ruum, mida töötajad täitsid 8 tundi päevas. Infotehnoloogia areng on muutnud häguseks piiri füüsilise töökoha ja selle koha vahel, kus töö tegelikult aset leiab. Me töötame kodus, lennukis ja rongis. Me peame koosolekuid läbi videosildade ning oleme pidevalt ühenduses oma klientide ja koostööpartneritega. Suur osa meie tööst on meiega alati kaasas kas telefoni või sülearvutiga. Arvate, et see kehtib vaid kontoritöötajate kohta? Tootmises käivad ju asjad teistmoodi? Aga kas ikka käivad? 
Kas tunned, et Sinu ettevõtte tootmises on kõik digitaliseeritud? Aga kuidas edasi? Kuidas teha arenguhüpe üle konkurentide? Tootmises tekib järjest rohkem digitaalseid andmeid. Nende andmete mõtestatud kasutamine on võtmeküsimuseks uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks. Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli toob ühe võimalusena välja liitreaalsuse.
Digidiagnostika on löönud Eesti tootmisettevõtete seas laineid juba pea aasta. Peamiseks tõukeks sai EASi poolt ellu kutsutud meede, mis toetab digidiagnostikate läbiviimist. Aeg on küps, et teha esimesed kokkuvõtted. Millised on Eesti tootmisettevõtete peamised väljakutsed? Kas joonistuvad välja ühised selged jooned? Columbus Eesti kogemused võtab kokku digitaliseerimisekspert Marko Seier.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down