<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Milline on levinuim viga digitaliseerimisega alustamisel ja kuidas seda vältida, selgitab Columbus Eesti digitaliseerimise ekspert Indrek Sabul.

Tööstuse digitaliseerimisest räägitakse palju ja tihtipeale on jäänud mulje, et kasumlikkuse ja konkurentsieelise suurendamiseks piisab vaid uute tehnoloogiate ja moodsate tarkvaralahenduste kasutusele võtmisest. Sageli vaadatakse edukamate konkurentide poole ning püütakse kopeerida samu lahendusi, et olla vähemalt sama edukad. Milline on levinuim viga digitaliseerimisega alustamisel ja kuidas seda vältida? 

Kiusatus kohe digitaliseerima hakata

Kes meist ei sooviks olla esirinnas ja kõigile eeskujuks? Kes meist ei oleks tundnud kiusatust hakata koheselt kasutama uusimaid tehnoloogiaid ja juurutama moodsaid tarkvaralahendusi kohtades, mis tunduvad hetkel probleemsetena? Kuid mida peaks tegema olukorras, kus ettevõtte erinevad huvigrupid soovivad väga erinevaid lahendusi?

Ilmselt ei ole ettevõtte juhtkonnale võõras selline olukord, kus logistikajuht räägib probleemidest laos ja soovib kasutusele võtta moodsa laojuhtimise tarkvara koos moodsate skännerite ja RFID kiipidega. Müügijuhi probleemid on seotud klienditeenindusega ja tema nägemuse kohaselt on peamiseks takistuseks mobiilse CRM tarkvara puudumine. Tootmisjuht soovib varustada kõik tootmisseadmed anduritega, et oleks võimalik reaalajas jälgida nende töö efektiivsust ning juurutada eraldi tarkvaradena nii tootmise planeerimine kui MES-süsteem. Tehnikaosakond on kimpus tootmisseadmete tehnilise seisukorraga ning nemad soovivad erilahendust seadmete hooldamise ja remondi haldamiseks.

Juhtkond ise ei ole rahul sellega, et neile esitatavad andmed ei ole eriti ajakohased ega usaldusväärsed. Lisaks peab neid andmeid kaevama erinevatest Exceli tabelitest kokku. Tundub, et lisaks kõikidele eelpool nimetatud süsteemidele peab ka kogu ERP-süsteemi välja vahetama.

Loomulikult nõuavad kõik uued lahendused järjest moodsamat ja võimsamat IT taristut, mistõttu on arusaadav, et IT juht soovib ka kogu serveri- ja arvutiparki välja vahetada.

Kuidas peaks juht sellises olukorras käituma? Kas digitaliseerimine ongi see, kus peab tõepoolest investeerima sadu tuhandeid või isegi miljoneid eurosid kõikide nende tarkvarade juurutamiseks. Muutma korraga kogu ettevõtte IT korraldust ja hakkama ühtäkki sõltuma mitmetest uutest IT koostööpartneritest? Ja lõpuks kõige tähtsam küsimus – kas ja millal selline rahapaigutus ennast ära tasub?

Probleemi saab lahendada, kui on teada selle tegelik põhjus

Soovis kõik mured koheselt uute lahenduste abil ära lahendada, ei ole iseenesest midagi halba. Vastupidi, see näitab selget usku digitaliseerimise vajalikkusesse. Kuid kas võib kindel olla, et kui ostetakse ja juurutatakse tarkvarad nii nagu eelpool kirjeldatud, siis ongi kõik probleemid lahendatud? Kas see, mida sooviti on ka see, mida tegelikut vajati? Kas seda ka pärast kasutama jäädakse? Ja lõpuks - kas see, mida lahendama mindi, on ikka üldse põhiprobleem? Või oli tegu vaid sümptomiga, mis viitab hoopis teisele, võib-olla palju suuremale ja sügavamal asetsevale probleemile?

Oma kogemustele tuginedes julgen väita, et mitte alati ei olegi põhiprobleemid seal, kus nad esialgu paistavad olevat. Tegelike põhjuste väljaselgitamine võib olla keerulisem, kui esialgu tundub. Tihti ei nähta ettevõtte sees olles erinevate probleemkohtade omavahelisi seoseid. Nendega ollakse aastate jooksul juba harjunud ja nad ei paista enam probleemide moodi välja. Juba Einstein ütles, et probleeme ei saa lahendada samasugusel moel, millega need tekitati.

Lisaks peab arvestama sellega, et kõik muutub ajas. See, mis oli õige ja hea viis aastat tagasi, ei ole seda enam täna. Ja ka tänased lahendused ei kesta igavesti. Küsimus on vaid selles kuidas õige ja vale vahel vahet teha?

Vaja on digitaalse arengu tegevuskava

Enne digitaliseerimisega alustamist on vajalik koostada ettevõtte ülene tegevusplaan. Liikudes plaanipäraselt võime olla kindlad, et digitaliseerimisse investeeritud raha ja ressursid on õigesti paigutatud ning hakkavad ennast ärikasuna tagasi tootma.

Oleme Columbuses selliseid tegevuskavasid koostanud juba paar aastat ning seniste kogemuste põhjal on ettevõtjad andnud väga positiivset tagasisidet just selle kohta, et Columbuse konsultandid on suutnud ettevõttes probleemid ja nende sümptomid panna õigesse konteksti ning toonud välja väiksemate probleemide (ehk suure probleemi sümptomite) omavahelised seosed ja mõju tegelikule põhiprobleemile.

Digitaalse arengu tegevuskava koostamise käigus analüüsime koos kliendiga ettevõtte protsesse, tuvastame iga probleemi tegelik(ud) põhjustaja(d) ning pakuma ainult selliseid lahendusi, mis elimineeriksid probleemide juurpõhjuseid. Või vähemalt vähendaksid nende mõju tervikprotsessile. Selliselt jõuame mitmete parendustegevusteni, mis kokku koondatuna ja prioritiseerituna annavadki ettevõtte juhtkonnale selge nägemuse milliseid lahendusi ja mis järjekorras on mõistlik juurutama hakata.

Lisaks annab digitaalse arengu tegevuskava ülevaate, millised investeeringud hakkavad tootma tuleviku ärikasu ja millised mitte.

Ainult õiged lahendused

On olemas teoreetiline võimalus, et artikli alguses toodud näide, kus erinevad osapooled soovisid erinevaid tarkvarasid, võibki osutuda õigeks teeks. Teatud juhtudel ongi ettevõttes vajalik juurutada mitmeid, spetsiaalse otstarbega tarkvarasid, et saavutada laitmatult toimiv tervik. Kuid enamikel juhtudel see siiski nii ei ole. Tavaliselt selgub analüüsi käigus, et piisab oluliselt vähemast, et saavutada enamat. Ainult õigete lahenduste juurutamine ongi digitaalse arengukava peamine eesmärk.

Kindlasti ei ole otstarbekas kõiki muutusi korraga ette võtta, vaid oluline on välja selgitada eelseisvate parendusprojektide prioriteetsus ja nende läbiviimise järjekord. Meie kogemusele tuginedes peab ettevõte lisaks uute tarkvaralahenduste juurutamisele panustama ka sisemiste protsesside pidevale parendamisele. Kõike ei ole võimalik lahendada tarkvara abil. Lõpuks on ju tarkvara ainult vahend protsessi teostamiseks.

Lisaks peab olema valmis oma ettevõttes tehtavate muudatuste mõju hindamiseks. Selleks on oluline, et digitaalse arengu tegevuskava sisaldaks ka muudatuste juhtimise plaani ja kontrollmehhanismi eelseisvate muudatuste mõju hindamiseks.

Kokkuvõtteks, kui ettevõte on valmis kaasa minema digitaliseerimisega, siis esimeseks õigeks sammuks on ikkagi olukorra hindamine, probleemide ja nende põhjuste tuvastamine ning õigete lahenduste valik. Ehk on mõistlik luua ettevõttele digitaalse arengu tegevuskava.

Üleskutse: saada oma kõige suurem digitaliseerimise väljakutse

Juhul, kui teie ettevõttes küpseb plaan saada kasu digitaliseerimisest, kutsume teid üles mõtisklema teemal – kas meie ettevõttel on digitaalse arengu plaan? Kas me teame täpselt oma probleeme ja probleemide põhjuseid? Kas me oskame arvutada IT lahendustest saadavat võimalikku ärikasu?

Kui vastaksite kasvõi mõnele küsimusele eitavalt, siis soovitame teil Columbusega ühendust võtta. Saatke meile alloleva e-posti kaudu oma kõige suurem väljakutse äriprotsesside või digitaliseerimise valdkonnast või täitke lühike küsimustik hindamaks oma digitaalse innovatsiooni taset ettevõttes

Vastutasuks pakume teile tasuta konsultatsiooni, kus saame selle probleemi tagamaid arutada ning tutvustada võimalusi selle lahendamiseks.

Saada oma väljakutse, vajutades siiaTööstuse digitaliseerimise tagasiside

 

Artikkel on avaldatud Tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemalehel.

TEEMAD

Arutage seda postitust

Blogi

Tööstuses on käsil pingelised ajad. Tellimuste arv on languses, samal ajal on tooraine sisendhinnad kasvanud mõnes sektoris pea mitmekordseks.  Kuidas tööstusettevõttes homseks valmis olla? Sellest ja paljust muust rääkisime 13. oktoobril Columbuse uhiuues kontoris toimunud hommikuseminaril, kus oli koos enam kui 30 tööstusettevõtte esindajat. Seminari avas Columbus Balti tegevjuht Ivo Suursoo, kes tõi välja, et tööstuse tänased suurimad väljakutsed on tooraine ja energia hinnad ning palkade kasv. Et pakkuda konkurentsivõimelist hinda, tuleb kasvatada efektiivsust, mida on võimalik teha läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Kui majanduslanguses ei kipu ettevõtjad digitaliseerimiseks suuri investeeringuid ette võtma, siis täna on tööstusettevõtjatel harukordne võimalus taotleda raha efektiivsuse kasvatamiseks riigilt.
Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Puiduettevõtte tegevus on üsna spetsiifiline ja tihti kasutatakse erinevates töölõikudes erinevaid tarkvarasid, mis teeb ülevaate saamise ja analüütika raskemini kättesaadavaks.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down