<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Ammu on möödas ajad, mil töökoht oli pelgalt füüsiline ruum, mida töötajad täitsid 8 tundi päevas. Infotehnoloogia areng on muutnud häguseks piiri füüsilise töökoha ja selle koha vahel, kus töö tegelikult aset leiab. Me töötame kodus, lennukis ja rongis. Me peame koosolekuid läbi videosildade ning oleme pidevalt ühenduses oma klientide ja koostööpartneritega. Suur osa meie tööst on meiega alati kaasas kas telefoni või sülearvutiga. Arvate, et see kehtib vaid kontoritöötajate kohta? Tootmises käivad ju asjad teistmoodi? Aga kas ikka käivad? 

Paljud tootmisettevõtted  peavad pidevalt tegelema kolme probleemiga: töötajate surve palgatõusule, töötajate lahkumine, uute töötajate leidmine. Samas, mõnel ettevõttel ei ole neid muresid. Miks? Järgnevalt püüame lahti seletada, miks tootmistöötajad soovivad töötada ühes ettevõttes meelsamini, kui teises.

Suurem digitaliseeritus motiveerib

Ettevõtted, kes on digitaalselt paremal järjel, on töötajate jaoks atraktiivsemad. Tihtipeale toodavad ka sellised ettevõtted suurema lisandväärtusega tooteid, mistõttu on kindlasti töö ka huvitavam. Digitaalsus ja automatiseeritus teevad töö ka alati lihtsamaks. Närvesöövat käsitsi- ja topelt andmesisestust on vähem, keerukaid Exceli tabeleid ei saa kogemata "katki teha", info on selge ja kättesaadav - puudub vajadus koguaeg muretseda ning kolleegide käest üle küsida. Pealegi on korras ja digitaalselt põnevas keskkonnas ka lihtsalt cool töötada.

Digitaalsus tagab läbipaistvuse ja tekitab usaldust

Töötajad soovivad olla kaasatud. Kui tootmistöötajat hoida ettevõtte eesmärkide ja tulemusinfo suhtes isolatsioonis, siis panustavad nad ka nii minimaalselt, kui vähegi võimalik. Kui nad aga muuta osaks ettevõtte digitaalsest infosüsteemist (näiteks ekraanid operatiivinfoga ja aruannetega, mobiilsed rakendused töö tagasisideks ja meeskonnasuhtluseks, digioskuste koolitused, uute tehnoloogiate kasutamise kogemused, osalemine innovatsiooni töögruppides jms.), siis nad vaimustuvad oma tööst ja tööandjast ning panustavad kordades rohkem.

Ka on digitaalselt arenenud ettevõtetes oluliselt vähem subjektiivseid hinnanguid ja rohkem faktidel põhinevaid motiveerimisvõimalusi. Olgu selleks kasvõi lisatasud sõltuvalt mobiilselt antud töö tagasisidest, seadmete anduritelt mõõdetud näitajatest, kvaliteedisüsteemis fikseeritud tulemustest, teostatud töö hulgast või -ajast. Igal juhul kasvatab objektiivsus, protsesside läbipaistvus ja info kättesaadavus töötajate usaldust ja lojaalsust. 

Ettevõtte infosüsteemis osalemine on auasi ja annab tööle mõtte

Mitte keegi meist ei soovi teha rumalat tööd. Me soovime luua väärtust ja olla ise seeläbi väärtuslikud. Kui tööandja on piisavalt panustanud ettevõtte protsesside digitaliseerimisse ning suunanud kõik "rumala" töö masinatele ja infosüsteemidele, siis lisaks muudele headele asjadele juhtub ka see, et töötajad teevad oma tööd rõõmuga ja tunnevad uhkust ettevõtte üle.

Digitaalsus meelitab talente ja tekitab tavapärase tööjõupuuduse asemele konkurentsiolukorra

Digitaalselt arenenud ettevõtetel on tööle soovijatest piltlikult öeldes ukse taga järjekord. Ma ei väida, et selline konkurentsiolukord küll tööjõukulusid alla tooks (sest head töötajad peavadki korralikult tasustatud olema), kuid vähemalt loob see ettevõttele parema valikuvõimaluse võtta tööle inimesed, kes tema organisatsiooni paremini sobivad. 

Ühine nimetaja – digitaalselt tugev ettevõte

Olen oma töös kokku puutunud ka ettevõtjatega, kes lükkavad digitaliseerimise projektid edasi, sest kõigepealt on vaja tegeleda "kiireloomuliste" probleemidega nagu tootmistöötajate leidmine. Soovitan eelpool toodud argumente silmas pidades siiski veel korra läbi mõelda, kumb on kiirem ja olulisem? Kas likvideerida probleemi põhjus ja luua ettevõttes digitaalne ökosüsteem, mis aitab olla edukam ja efektiivsem ning atraktiivne tööandja? Või siis jäädagi "tulekahjusid" kustutama?

Tule tootmisettevõtete tarkvara ja lahenduste hommikukohvile

5. novembril toimub PROTO Avastustehases tootmisettevõtete suunatud hommikukohvi, kus võtame fookusesse erinevad tarkvarad ja lahendused, mis aitavad tootmisettevõtetel püsida konkurentsis äri kiiruse-muutlikkuse-keerukuse kasvavates tingimustes, automatiseerida seal kus võimalik ja kaasata vaid tarka tööjõudu. See on võimalus vaid loetud tundidega saada ülevaade, mis võimalusi on oma ettevõtte kasvu ja arengut toetada.

Loe ürituse kohta lähemalt

TEEMAD

Arutage seda postitust

Blogi

Tööstuses on käsil pingelised ajad. Tellimuste arv on languses, samal ajal on tooraine sisendhinnad kasvanud mõnes sektoris pea mitmekordseks.  Kuidas tööstusettevõttes homseks valmis olla? Sellest ja paljust muust rääkisime 13. oktoobril Columbuse uhiuues kontoris toimunud hommikuseminaril, kus oli koos enam kui 30 tööstusettevõtte esindajat. Seminari avas Columbus Balti tegevjuht Ivo Suursoo, kes tõi välja, et tööstuse tänased suurimad väljakutsed on tooraine ja energia hinnad ning palkade kasv. Et pakkuda konkurentsivõimelist hinda, tuleb kasvatada efektiivsust, mida on võimalik teha läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Kui majanduslanguses ei kipu ettevõtjad digitaliseerimiseks suuri investeeringuid ette võtma, siis täna on tööstusettevõtjatel harukordne võimalus taotleda raha efektiivsuse kasvatamiseks riigilt.
Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Puiduettevõtte tegevus on üsna spetsiifiline ja tihti kasutatakse erinevates töölõikudes erinevaid tarkvarasid, mis teeb ülevaate saamise ja analüütika raskemini kättesaadavaks.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down