<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Igapäevasesse töörutiini toob vaheldust näiteks väljas töötamine ja olemas on lahendused, mis muudavad värskes õhus töötamise mugavaks igal ajal.

25. mai on traditsiooniline väljas töötamise päev. Microsoft Eesti kutsub igal aastal inimesi üles astuma ühel päeval oma rutiinsest kontoriruumist välja ja avastama uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis muudavad töö tegemise mugavaks igal pool ja ajal. 

Eesti töökultuur liigub järjest enam mobiilsuse ja paindlikkuse poole. Tänapäeva tehnoloogilised lahendused motiveerivad inimesi rutiini murdma ja tööellu värskust tooma.

Pidage koosolek värskes õhus

Eestis on väga hea tugisüsteem väljas töötamiseks – kiire interneti leiab pea igast Eesti nurgast. Kui lisada veel süle- ja tahvelarvuti kasutamine, nutitelefonid või pilvelahendused, on meil kõik vajalik olemas, et sellest päevast maksimum võtta.

“Väljakutseteks võivad olla veel tarkvaralahendused, mis on kättesaadavad vaid kontoris ja lauaarvutis. Ja kuidas läbi viia koosolekuid? Nende väljakutsete osas aitavad kaks lihtsat lahendust – remote desktop kaudu saad alati ligi oma lauaarvutile ja kui koosolekuid varem interneti teel tehtud ei ole, siis on just õige aeg katsetada selleks Skype´i, MS Teams´i vms platvormi võlusid,” jagab oma kogemusi Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli. Või mis veel parem – pidage koosolek värskes õhus!

Küberruum liikumiseks ja tegutsemiseks

Maailmas kinnitavad üha enam kanda virtuaalse ja laiendatud reaalsuse lahendused. Virtuaalne reaalsus (VR) avab meile uusi visuaalsemaid võimalusi suhtlemiseks. “Luuakse küberruum, milles saab liikuda ja tegutseda. Väljakutseks selle puhul on VR-prillid, mis takistavad füüsilise ümbruse nägemist,” kommenteerib Olli virtuaalse reaalsuse väljakutseid.

Lisaks kasutatakse aina enam laiendatud reaalsuse ehk liitreaalsuse Augmented Reality (AR) lahendusi, kus paigutatakse virtuaalselt loodud objektid füüsilisse ruumi. Kas see on meie kaugtöö tulevik? Aeg näitab.

 

Artikkel on avaldatud ka tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemalehel
Topics

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

Nagu teada, siis digitaliseerimise mõte on ära lahendada mõni probleem ja muuta ettevõtte protsess paremaks, kiiremaks või kulusäästlikumaks. Teoorias kõlab see lihtsalt ja arusaadavalt. Kuid kuidas siis ikkagi hinnata, kas eelseisev investeering tasub ennast ära või mitte?
Ladu on igas kaubanduse ja tootmise ettevõttes valdkond, mis mõjutab kõiki teisi funktsioone. Kui ladu on muutunud pudelikaelaks või on ilmne, et töökorraldus vajab ülevaatamist, siis mida on mõistlik selleks teha?
Info ja andmed muutuvad järjest olulisemaks - see on tänaseks väärtuslikum kui nafta. Paraku info vananeb kiiresti ja kaotab väärtust, seega on oluline, et info voolaks ettevõtte süsteemides reaalaja lähedaselt ja oleks õige.
Muutuvas ärikeskkonnas tähendab paigal seismine paratamatult tagasi liikumist. Selleks, et ümbritsevaga sammu pidada, peab ka ise olema pidevas muutuses. Kes aga soovib teistest ette jõuda, peab suutma muutusi juhtida konkurentidest kiiremini ja tõhusamalt. Digimuutused ei ole selles osas erandiks - pigem vastupidi. Digitaliseerimine nõuab täiesti uut tüüpi muudatuste juhtimise kompetentsi, milleks võiks kasutada ettevõtteväliste ekspertide kogemusi. 
Mööblitootjad on selgelt eristuv kogukond Eesti tootmismaastikul. Nad panustavad oluliselt tööhõivesse ja näitavad eeskujulikku ekspordivõimekust, kuid selle juures on neil kõigil oma väljakutsed. Huvitavad kombel on need väljakutsed üsna tugevate sarnasustega. Millised need väljakutsed on ja kuidas neid lahendada kirjutab digitaliseerimisekspert Marko Seier.  
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down