<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Autotööstuses toimuvad suured muutused. Tootjad õpivad kasutama piiratud ressursse loominguliselt ja tegema uusi asju tundmatul maastikul: nimetagem kasvõi isesõitvaid autosid, elektri- ja vesinikuautosid, jne.

Liitreaalsuse (vahel nimetatud ka laiendatud reaalsus – augmented reality) kasutuselevõtt võib olla järgmiseks suuremaks innovatsiooniks autode disainimises, tootmises, müügis ja hoolduses, kirjutab Toomas Olli, Columbus Eesti digitaliseerimisekspert.

Heaks näiteks on Volvo ja Microsofti teedrajav koostöö liitreaalsuse kasutamises. Microsofti liitreaalsuse prillid HoloLens on juba mõned aastad saadaval olnud, kuid selle kasutuselevõtt on siiski võrdlemisi algjärgus.  Hololens on sisuliselt holograafiline arvuti – ta võimaldab kasutajal suhelda hologrammidega, neid kujundada, liigutada ja ühendada reaalmaailmaga. Nii riist- kui tarkvara paikneb prillides ja ei vaja juhtmeid ega ühendust teiste seadmetega.

Microsoft usub, et hologrammid on arvutite järgmiseks evolutsioonietapiks

Volvo koduleht ütleb: „Me oleme esimene autobränd, kes teeb koostööd Microsoftiga, et arendada eesrindlikke tehnoloogiad, mis kasutavad hologramme, et märkamatult kombineerida päris ja digitaalset maailma.“

Volvo eksperimenteerib HoloLensiga nii toote kujundamisel, koolitusel, tootmisel kui ka müügis. 

Tuntav konkurentsieelis kiirusest

Sõidukite väljatöötamisel kasutatakse HoloLensi, et visualiseerida 1:1 mõõtkavas mudeleid. See on odavam, kiirem ja mõjuvam kui arvutiekraan, 3D printimine või füüsiline mudel.

Volvo soovib HoloLensi abiga luua täisvirtuaalseid sõidukimudeleid. Insenerid saavad näiteks ülevaate kütuse sissepritse süsteemist nii seest kui väljast ja iga nurga alt. Samuti võib kiirendada või aeglustada mehhaanilisi protsesse, et neid mitmesugustes tingimustes paremini jälgida. Erinevad spetsialistid eri asukohtades töötavad sama mudeliga üheaegselt. Volvo usub, et nad suudavad uute autode väljatöötamise protsessi vähendada 30 kuult 20 kuule, kasutades HoloLensi.

HoloLens võimaldab teha kiireid otsuseid, lühendada projekteerimistsüklit ja parandada suhtlemist eri osapoolte vahel

HoloLens lubab tooteid kokku panna kiiremini, täpsemalt ja kvaliteetsemalt. Koostamine võib olla keeruline ja vahel tuleb jooniseid ja juhendeid uurida, et saaks õiged detailid õiges järjekorras kokku.

HoloLens ei asenda tootmis- ja hooldusprotsesse, vaid pigem laiendab neid infoga.

Tänu HoloLensile pääsevad tehnikud ligi keerulisele teabele, mis pärineb mitmest allikast ja mis on visuaalselt esitatud. Ka suhteliselt lihtsa virtuaalse heads up ekraani kasutamine aitab suurendada efektiivsust. Samuti saab ühendust võtta tehnilise toega, kes annab instruktsioone ja märgib ära, kus ja mida tehnik peab tegema.

Tootmisjuhid näevad sõnumeid, samuti toote, planeerimise ja materjalide andmeid reaalajas. Seda ka tootmispinnal liikudes, mitte ainult kontoris laua taga istudes. Kolleegidega suheldakse nii holograafiliste kui ka mitteholograafiliste rakenduste kaudu. 

Aju tõlgendab hästi loodud virtuaalreaalsust kui päris elu, pakkudes emotsionaalselt laetud kogemust

Tavaliselt otsustab klient proovisõidu põhjal, kas osta või mitte. Volvo kasutab HoloLensi autode müügisalongis, et pakkuda klientidele kogemust ja infot uuel innovatiivsel moel. Näiteks turvasüsteemid – virtuaalprillidega on võimalik elulähedaselt näidata, kuidas sensorid peatavad auto enne kokkupõrget (vaata ka videot allpool). See annab tugevama sõnumi klientidele, kes saavad paremini aru auto võimalustest.

HoloLensi abiga saab klient tulevikus ise autot konfigureerida. Ta näeb võimalikult realistlikku lahendust koheselt, näiteks valides värvi, velgesid või sisustust. Nii saab klient endale tellida  soovikohase auto vähese vaevaga.

Volvo kogemus näitab, et uute tehnoloogiate kiire juurutamine lisab ettevõttele PR väärtust.

Peamine eesmärk on siiski väärtus kliendi jaoks, mitte tehnoloogia iseeneses

Volvo arvates on tehisreaalsuse võimalused väga suured. Näiteks võib HoloLens esitada palju virtuaalseid töölaudu üheaegselt, mis vähendab arvutimonitoride tähtsust. See pakuks häid võimalusi ka tavalisele kontoritööle. HoloLens võimaldab vahetumat suhtlemiskogemust avataaride vahendusel, kui inimesed ei paikne samas füüsilises ruumis.

HoloLensi abil saab hõlpsasti esitada infot ja hallata protsesse. Kuid üks oluline aspekt ei ole esmapilgul märgatav ja see võib järjest olulisemaks saada:

HoloLensi vahendusel kogutud infot on reaalajas võimalik kasutada näiteks andmetöötluses, raamatupidamistarkvaras, tootmises, kliendiandmebaasis, jne.

Volvo usub, et virtuaalreaalsus hakkab üha enam ka igapäevaellu imbuma. Võimalusi on lõputult. Veel kümmekond aastat tagasi võisime ennustada, kuidas tehnoloogia areneb. Kuid täna on järjest raskem tulevikku ennustada, sest digitaalsed tehnoloogiad arenevad eksponentsiaalselt.

Vaata ka videot, kuidas Volvo kasutab liitreaalsust:

Blogi

Tootmise planeerimisel on oluline täppisplaneerida ja pidevalt jälgida, et tehtaks õiget asja, õigel ajal ja õiges järjestuses. Opcenter APS on tootmisplaneerimise tarkvara, mis täpselt just seda võimaldab. Tööstuse digitaliseerimine on suur väljakutse nii seeriatootmise kui projektitootmise alal. Standard AS kogemus hotellimööbli tööstusliini digitaliseerimisel näitab, et tootmise digitaliseerimine Opcenter APS-i abil aitab kasvatada tarnekindlust, hõlbustada tootmise planeerija, tootmisjuhi ja meistrite igapäevatööd ning optimeerida tootmisprotsessi tervikuna. 
Tööstuses on käsil pingelised ajad. Tellimuste arv on languses, samal ajal on tooraine sisendhinnad kasvanud mõnes sektoris pea mitmekordseks.  Kuidas tööstusettevõttes homseks valmis olla? Sellest ja paljust muust rääkisime 13. oktoobril Columbuse uhiuues kontoris toimunud hommikuseminaril, kus oli koos enam kui 30 tööstusettevõtte esindajat. Seminari avas Columbus Balti tegevjuht Ivo Suursoo, kes tõi välja, et tööstuse tänased suurimad väljakutsed on tooraine ja energia hinnad ning palkade kasv. Et pakkuda konkurentsivõimelist hinda, tuleb kasvatada efektiivsust, mida on võimalik teha läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Kui majanduslanguses ei kipu ettevõtjad digitaliseerimiseks suuri investeeringuid ette võtma, siis täna on tööstusettevõtjatel harukordne võimalus taotleda raha efektiivsuse kasvatamiseks riigilt.
Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down