<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Tehisintellekt ja masinõpe on märkamatult meie taskusse pugenud. Soovitusmootorid, virtuaalsed assistendid, häälkäsklused, tõlkimine, objektide ja nägude tuvastamine vaid osaline loetelu sellest tehnoloogiaimest. Nimelt, nutitelefonid kasutavad tehisintellekti, et adapteeruda meie eelistustele ning parandada kasutajakogemust, kirjutab digitaliseerimisekspert Toomas Olli.

Täna on tehisintellekti peamiseks mootoriks masinõpe

McKinsey aruande kohaselt panustatakse praegu tehisintellekti investeeringutest kõige enam masinõppesse – tervelt 62%.

tervelt 62%

Mis on masinõpe? Üks programmeerija seletas seda nõnda, et tavaliselt kirjeldab ta programmis tunnused, näiteks mis on omased kassile või koerale. Masinõppe puhul aga näitab ta aga tarkvarale nii kaua fotosid, kuni see õpib ise tuvastama olulisi tunnuseid. Ehk – ta treenib andmemudelit.

Ehk – ta treenib andmemudelit

Tehisintellekt ja masinõpe avavad uue vaatenurga

Kuid tarkvara võib olla suuteline end ise treenima. Näiteks DeepMind poolt arendatud AlfaGo, mis mängib iidset hiina lauamängu Go-d.  AlfaGo õppis iseenda vastu mängides. Seevastu Go on arenenud idamaades läbi aastatuhandete. Mäng on väga keeruline. Tihti ei oska isegi Go meistrid öelda, miks nad konkreetse käigu tegid ning põhjendavad seda intuitsiooniga. Laialdaselt on tuntud matš Lõuna-Korea Go meistri Lee Se-dol-iga aastal 2016, mille AlfaGo võitis 4-1. Peale matši tunnistas šokeeritud Lee, et AlfaGo avas täiesti uue mängustiili. AlfaGo tegi ebatavalisi käike, esitades väljakutse tuhandete aastate pikkusele mängutraditsioonile. Tuli ümber hinnata kõik, mida inimkond arvas mängu kohta teadvat!

AlfaZero, mis mängib malet, omab väidetavalt nüüd ka intuitsiooni. Professor David Silver, kes on DeepMind masinõppe grupi juht, ütles, et tema arvates on kätte jõudnud pöördepunkt masinõppes, kus loovus ja intuitsioon ei ole enam ainult inimese pärusmaa vaid on nüüd ka tehisintellekti omaduseks.

Kuidas võiksid ettevõtted masinõppest kasu saada?

Automatiseerimine ei lahenda kõiki probleeme

Forrester-i raporti kohaselt läheb 2019. aastal tehisintellekti juurutanud ettevõtetest 10% osaliselt või täielikult tagasi inimtöö juurde. Sest paljud ettevõtted automatiseerivad valesid protsesse või on ootused ebarealistlikud. Seetõttu võib tegelik „tagasiminejate“ protsent olla palju suurem, juhul kui automatiseerimine ei loo kliendile piisavalt väärtust või ei ole kasumlik ettevõttele.

Rahustuseks neile, kes plaanivad tehisintellekti investeeringuid – te pole ree pealt maha jäänud. Täna investeerivad tehisintellekti peamiselt tehnoloogiahiiud nagu Google ja Baidu. Tehisintellekt on suhteliselt varajases arengustaadiumis, kuid areneb kiiresti. Ka paari järgmise aasta jooksul investeerides ollakse enamikest konkurentidest ees. Siiski on õige aeg oma äriprotsessid üle vaadata ja partnervõrgustikku arendada.

Esimeseks sammuks on äriprotsesside ülevaatus ja arendusplaani koostamine

Eestis on heaks näiteks Elisa, kuidas alustada tehisintellektiga. Kõigepealt analüüsisid nad tööprotsesse, et näha, millistes töölõikudes annab automatiseerimine ja masinõppe rakendamine suurimat väärtust nii kliendile kui ka ettevõttele. Selgitati, millist reaalset äriprobleemi hakatakse lahendama. Samuti, millist töövoogu on mõttekas masinõppe alusel automatiseerida ja kas vajalikud andmed on olemas. Defineeriti mõõdikud, mis aitavad arenduste kulgemist jälgida. Elisa on koostanud mitmeaastase arenduskava koos selgete eesmärkidega, keskendudes kliendile. 

Eestis on heaks näiteks Elisa

Arendusplaani õnnestumise võtmeteguriteks peetakse „hübriidmeeskonda“ (oma meeskond ja välised partnerid) ning juhtkonna toetust. Innovatsiooni ja koostööd soodustav õhkkond pole vähemtähtis – lubatud on eksperimenteerimine ja eksimine hea eesmärgi nimel, sest ainult nõnda toimub areng.

Masinope 4

Teekond algab esimesest sammust, milleks on protsesside kaardistamine ja analüüs. Selleks, et see õnnestuks, on soovitav kaasata väline partner, kes on ennegi taolisi projekte läbi viinud. 

Soovitame lugeda Columbus Eesti postitust, kus räägime täpsemalt digitaalsest teenindusmudelist ja tehisintellektist

Digitaliseerimiseksperdid annavad nõu

Kui masinõpe võib olla ka Sinu ettevõtte järgmine digitaliseerimise samm, siis võta ühendust meie ekspertidega, et leida parimad võimalused.

Vota meiega uhendust CTA

Blogi

Tootmise planeerimisel on oluline täppisplaneerida ja pidevalt jälgida, et tehtaks õiget asja, õigel ajal ja õiges järjestuses. Opcenter APS on tootmisplaneerimise tarkvara, mis täpselt just seda võimaldab. Tööstuse digitaliseerimine on suur väljakutse nii seeriatootmise kui projektitootmise alal. Standard AS kogemus hotellimööbli tööstusliini digitaliseerimisel näitab, et tootmise digitaliseerimine Opcenter APS-i abil aitab kasvatada tarnekindlust, hõlbustada tootmise planeerija, tootmisjuhi ja meistrite igapäevatööd ning optimeerida tootmisprotsessi tervikuna. 
Tööstuses on käsil pingelised ajad. Tellimuste arv on languses, samal ajal on tooraine sisendhinnad kasvanud mõnes sektoris pea mitmekordseks.  Kuidas tööstusettevõttes homseks valmis olla? Sellest ja paljust muust rääkisime 13. oktoobril Columbuse uhiuues kontoris toimunud hommikuseminaril, kus oli koos enam kui 30 tööstusettevõtte esindajat. Seminari avas Columbus Balti tegevjuht Ivo Suursoo, kes tõi välja, et tööstuse tänased suurimad väljakutsed on tooraine ja energia hinnad ning palkade kasv. Et pakkuda konkurentsivõimelist hinda, tuleb kasvatada efektiivsust, mida on võimalik teha läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Kui majanduslanguses ei kipu ettevõtjad digitaliseerimiseks suuri investeeringuid ette võtma, siis täna on tööstusettevõtjatel harukordne võimalus taotleda raha efektiivsuse kasvatamiseks riigilt.
Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down