<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Eelmisest majanduskriisist on möödas üle 10 aasta ja seda iseloomustatakse kui ülemaailmset usaldus- ja krediidikriisi.

Töötuse määr tõusis 16% -ni ja langes 10% peale aastaks 2012. Töötajate arv vähenes 2008-2009. aastal umbes 90 töötaja võrra, millest töötleva tööstuse osa oli 1/3 (30 tuhat töötajat).

Eesti majandus langes 2008. aastal 5% ja 2009. aastal 14%.

Võrdluseks: Eesti valitsus arvestab 2020. aastaks 4%-lise majanduslangusega, võttes arvesse ka abipakettide võimalikku mõju.

Vaadates eelmise majanduskriisi näitajaid, jääb silma, et Eesti tööstusettevõtete laovarud kasvasid aastatel 2008- 2009, vaatamata suurtele hinnalangetustele. Hüppeliselt vähenes nõudlus - kadus välisturg, kuhu toodangut müüa.

Joonis: Eesti tööstusettevõtted 01/2006-03/2020 - müügihinnad, töötajate arv, tellimused, valmistoodangu laovarud

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

Ka 2019 aastal on näha laovarude suurenemist. Kui raha on varude all kinni, siis tuleb varem või hiljem tegeleda hinnalangetustega, et parandada rahavoo olukorda.

Eelmise kriisi kaks õppetundi

Eelmise kriisi õppetund 1:

Kes esimesena hindu langetab, kannatab kõige vähem kahju ja vabastab raha laovarude alt. See tundub vastuoluline olevat – langetada hindu siis, kui kulud tõusevad ja müük väheneb. Kuid vahel on rahavood kasumist olulisemad, selleks, et ettevõte ellu jääks (vt. ka artiklit „Rahavoo planeerimise olulisus“).

Eelmise kriisi õppetund 2:

Kõige halvem, mida teha saab, on reageerida prohvetitele, kes kuulutavad „maailma lõppu“. See võib järgijatele kulukaks osutuda ja põhjustada lumepalliefekti.

Seo ettevõtte kriisiplaan mõõdikutel põhinevate päästikupunktidega ja jälgi olukorda, et olla valmis faktipõhiselt reageerima muutustele. Kriisi tuleb tähelepanelikult monitoorida, et õigel ajal teha õigeid tegevusi õigel määral – mitte liiga vara ega ka mitte liiga hilja. See on juhtimiskunst ja -teadus. Võib-olla me polnud kriisiks valmis. Kui aga kriis on käes, siis peame olema muutusteks valmis.

Kriis kui kevadekuulutaja

Kõige olulisem küsimus on, kuidas valmistume kriisist väljumiseks ja milline on uus reaalsus? Ilmselt ei saa ülemaailmne kriis olla lühiajaline, kuna see mõjutab kõiki.

Praegune kriis tuleneb ohust inimese tervisele ja see võib iga-aastaselt korduda – probleem muutub süstemaatiliseks. Seega, ka lahendused peavad olema süstemaatilised. Tekib uus reaalsus, milles tuleb arvestada sõna otseses mõttes ellujäämist. Küsimus on selles, kuidas leida uusi võimalusi piirangute tingimustes tegutsemiseks.

Ennustame kontaktivabade tehnoloogiate nõudlust. Samuti protsesside ümberkorraldamist digitaalsemaks ja automaatsemaks, et vähendada inimsekkumise vajadust ja parandada efektiivsust. 

Mõned mõtted, kuidas seda teha:

  • Analüüsi protsesside digitaliseerimise võimalusi – digitaalsed protsessid võimaldavad kasutada uusi tehnoloogiaid.
  • Riskihalduse süsteemi kasutusele võtmine – süstemaatiline tegevus probleemide ennetamiseks.
  • Visuaalanalüütika kasutusele võtmine - olukorra monitoorimiseks ja faktidel põhinevate juhtimisotsuste tegemiseks.
  • Süsteemsed arendustegevused – sest tihti jäävad arendustegevused unarusse, sest „põhitöö“ tuleb ära teha.

Praegu on hea aeg süsteemide korrastamiseks. Võime siinkohal Sulle heaks abimeheks olla. Pealegi, me teeme tööd kontaktivabalt digitaalsete kanalite kaasabil.

Anna julgelt endast märku siin 👇

Vahetame mõtteid!

Blogi

Muutuvas ärikeskkonnas tähendab paigal seismine paratamatult tagasi liikumist. Selleks, et ümbritsevaga sammu pidada, peab ka ise olema pidevas muutuses. Kes aga soovib teistest ette jõuda, peab suutma muutusi juhtida konkurentidest kiiremini ja tõhusamalt. Digimuutused ei ole selles osas erandiks - pigem vastupidi. Digitaliseerimine nõuab täiesti uut tüüpi muudatuste juhtimise kompetentsi, milleks võiks kasutada ettevõtteväliste ekspertide kogemusi. 
Turuolukord ja tänapäeva tehnoloogiad võimaldavad teostada ka esmapilgul kõige ebareaalsematena tunduvaid ambitsioone. Nende realiseerimine aga takerdub tihtipeale hirmu ja ebakindluse taha. Kuidas leida tasakaal ja realiseerida ambitsioonikust nii, et see viiks meid sinna, kus me olla soovime?
Kriisiaeg on muutnud kardinaalselt meie majandust ja sotsiaalset elukorraldust. Oleme väga kiiresti kohanenud kaugtööga ja e-õppega. Meie lapsed on ülehelikiirusel õppinud kasutama digitaalseid vahendeid ja nende arvutikasutamise oskus on päevadega mitmekordistunud. Nädalatega oleme kogu kontoritöö muutnud digitaalseks, mistõttu saame teha kaugtööd. Kuid kuidas on lood tootmises? Kas oleme suutnud ka sama kiiresti digitaliseerida tootmist ja  tarneahela juhtimist tervikuna?
Praegune kriis on tabanud kogu maailma ootamatult oma sügavuse ja järskusega. Kuigi esimese löögi on saanud turismi ja lennundussektor, siis märgid näitavad, et ka tootmises on toimumas uute tellimuste kiire vähenemine. Kuigi olukord on kehv, siis nii imelik kui see ka pole, ei saa tootmisettevõte head kriisi raisku lasta. Milliseid võimalusi pakub kriis ettevõtetele?
Ettevõtte eduka digitaliseerimise kõige olulisem faktor on muudatuste juhtimine ja kaasamine. Millest aga sõltub kõige rohkem digitaliseerimise elluviimine? Vahendame värsket MIT uuringut[1], mis võtab kokku ühe viisi digitaliseerimise edukaks elluviimiseks.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down