Eelmisest majanduskriisist on möödas üle 10 aasta ja seda iseloomustatakse kui ülemaailmset usaldus- ja krediidikriisi.
Töötuse määr tõusis 16% -ni ja langes 10% peale aastaks 2012. Töötajate arv vähenes 2008-2009. aastal umbes 90 töötaja võrra, millest töötleva tööstuse osa oli 1/3 (30 tuhat töötajat).
Eesti majandus langes 2008. aastal 5% ja 2009. aastal 14%.
Võrdluseks: Eesti valitsus arvestab 2020. aastaks 4%-lise majanduslangusega, võttes arvesse ka abipakettide võimalikku mõju.
Vaadates eelmise majanduskriisi näitajaid, jääb silma, et Eesti tööstusettevõtete laovarud kasvasid aastatel 2008- 2009, vaatamata suurtele hinnalangetustele. Hüppeliselt vähenes nõudlus - kadus välisturg, kuhu toodangut müüa.
Joonis: Eesti tööstusettevõtted 01/2006-03/2020 - müügihinnad, töötajate arv, tellimused, valmistoodangu laovarud
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut
Ka 2019 aastal on näha laovarude suurenemist. Kui raha on varude all kinni, siis tuleb varem või hiljem tegeleda hinnalangetustega, et parandada rahavoo olukorda.
Eelmise kriisi kaks õppetundi
Eelmise kriisi õppetund 1:
Kes esimesena hindu langetab, kannatab kõige vähem kahju ja vabastab raha laovarude alt. See tundub vastuoluline olevat – langetada hindu siis, kui kulud tõusevad ja müük väheneb. Kuid vahel on rahavood kasumist olulisemad, selleks, et ettevõte ellu jääks (vt. ka artiklit „Rahavoo planeerimise olulisus“).
Eelmise kriisi õppetund 2:
Kõige halvem, mida teha saab, on reageerida prohvetitele, kes kuulutavad „maailma lõppu“. See võib järgijatele kulukaks osutuda ja põhjustada lumepalliefekti.
Seo ettevõtte kriisiplaan mõõdikutel põhinevate päästikupunktidega ja jälgi olukorda, et olla valmis faktipõhiselt reageerima muutustele. Kriisi tuleb tähelepanelikult monitoorida, et õigel ajal teha õigeid tegevusi õigel määral – mitte liiga vara ega ka mitte liiga hilja. See on juhtimiskunst ja -teadus. Võib-olla me polnud kriisiks valmis. Kui aga kriis on käes, siis peame olema muutusteks valmis.
Kriis kui kevadekuulutaja
Kõige olulisem küsimus on, kuidas valmistume kriisist väljumiseks ja milline on uus reaalsus? Ilmselt ei saa ülemaailmne kriis olla lühiajaline, kuna see mõjutab kõiki.
Praegune kriis tuleneb ohust inimese tervisele ja see võib iga-aastaselt korduda – probleem muutub süstemaatiliseks. Seega, ka lahendused peavad olema süstemaatilised. Tekib uus reaalsus, milles tuleb arvestada sõna otseses mõttes ellujäämist. Küsimus on selles, kuidas leida uusi võimalusi piirangute tingimustes tegutsemiseks.
Ennustame kontaktivabade tehnoloogiate nõudlust. Samuti protsesside ümberkorraldamist digitaalsemaks ja automaatsemaks, et vähendada inimsekkumise vajadust ja parandada efektiivsust.
Mõned mõtted, kuidas seda teha:
- Analüüsi protsesside digitaliseerimise võimalusi – digitaalsed protsessid võimaldavad kasutada uusi tehnoloogiaid.
- Riskihalduse süsteemi kasutusele võtmine – süstemaatiline tegevus probleemide ennetamiseks.
- Visuaalanalüütika kasutusele võtmine - olukorra monitoorimiseks ja faktidel põhinevate juhtimisotsuste tegemiseks.
- Süsteemsed arendustegevused – sest tihti jäävad arendustegevused unarusse, sest „põhitöö“ tuleb ära teha.
Praegu on hea aeg süsteemide korrastamiseks. Võime siinkohal Sulle heaks abimeheks olla. Pealegi, me teeme tööd kontaktivabalt digitaalsete kanalite kaasabil.
Anna julgelt endast märku siin 👇
