<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Tänapäeva äri liigub jõudsalt põhimõtte suunas - digitaliseeri või sure. Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier toob selles loos välja neli peamist põhjust, miks digitaliseerimine halvasti läheb.

Digitaliseerimine iseenesest ei ole võluvits, mille abil ühe näpuliigutusega elu paremaks muutub. See nõuab korralikku pingutust nii ettevalmistamise faasis, kuid eriti aga elluviimisel. USA-s viidi 2017. aastal läbi uuring 400 suurema kui 100 töötajaga ettevõtete tegevjuhtide seas, mille tulemustest selgus, et ainult pooled juhtidest on enda hinnangul olnud edukad digitaalse transformatsiooni elluviimisel.

Mis siis võib minna digitaliseerimisel valesti?

Kiire vastus on, et väga palju, aga järgnevalt on toodud Harvard Business Reviewi artiklile tuginevalt välja neli peamist põhjust:

Toode, mida müüakse, ei ole kliendi poolt tahetud.

Kui klient ikkagi ei soovi toodet osta, siis digilahenduste kasutamine või mitte kasutamine ei oma erilist mõju. Näiteks lõi USA kunagi suurim Searsi kaubanduskett andmeanalüütika keskuse suurandmete analüüsimiseks, kuid sellest ei tõusnud kasu, sest probleemid olid mujal kinnisvara heakorras ja teenustes. Viimane uudis oli, et Sears andis sisse pankrotiavalduse.

Digilahenduste kasutusele võtmine ei ole kitsas ühekordne projekt, vaid pidev kõiki osapooli hõlmav protsess.

See tähendab nii infrastruktuuri loomist kui ka muudatuste mõju mõõtmist. Nt võib osakonnajuhtide tasemelt tulla head mõtted digilahenduste kasutuselevõtuks, kuid kui juhtkond seda ei toeta ja vahendeid ei eralda, siis arenguhüpet ei toimu.

Digitaalne transformatsioon peab vastama turu valmisolekule võtta kasutusele uusi lahendusi. Lahendustest, mida ei osata kasutada, pole kasu. Üks võimalus on olla pioneer, kuid seda tuleb teha, kui sihtrühmad on väga hästi teada. Nt loodi esimesed veebipoed, kuid klientide arvates tundus mõttetu osta asju netist ja siis neid oodata, kui neid sai ka kohe poest.

Uue ja ägeda ärimudeli käivitamisele suunatud pingutus võib hävitada vana ja hästi toimiva ärimudeli.

Või jätab pingutus digitaalsetesse vahenditesse ilma ressursita nt hädavajaliku tootmisseadme uuendamise. Nt otsustab ettevõte luua klientidele oma toodete iseteenindusportaali, kuid samal ajal pudelikaelaks oleva seadme väljavahetamiseks enam vahendeid ei jätku.

Huvitaval kombel on tehnoloogia muudatus selline teema, mis paelub juhtkonda. Tavaliste strateegiliste- või töökorralduslike muutuste korral on juhid üsna ratsionaalsed. Kui neil puhkudel teatakse, mida soovitakse saavutada ja mida selleks tegema peab, siis digitaalse transformatsiooni korral aga kiputakse mõnikord kaotama ratsionaalsust. Osalt ka seetõttu, et digimaailmas on raskesti tajutavaid muutujaid palju nagu uued kanalid, tooted/teenused, turud jms. Lisaks veel ka digitaliseerimise ümber toimuv haip.

Tegu on esimese osaga artiklite sarjas „Mis võib digitaliseerimisega valesti minna?“. Artikkel on avaldatud ka tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemalehel. Kuidas ebaõnnestumist vältida, sellest juba järgmine kord.

Digidiagnostika vaid mõne tuhande euro suuruse omaosalusega

Aitamaks välja selgitada kohti, kus digitaliseerimine annaks kiiret ja suurimat väärtust, on EAS avanud toetusmeetme ettevõtete digitaliseerimise analüüsi läbiviimiseks. Loe lähemalt SIIT. Analüüsi läbinud ettevõtted võidavad seda mitte läbinud konkurentidega võrreldes kindlasti, sest nad on enda jaoks läbi mõelnud mida ja kuidas on kasulik digitaliseerida. 

Kuidas alustada?

Selleks, et läbimõtlemata investeeringuid digitaliseerimises vältida, soovitame alustada tasuta konsultatsioonist digidiagnostika ja digitaalse transformatsiooni nutikaks läbiviimiseks. Vaata lähemalt www.i-ettevõte.ee

 

Topics

Discuss this post

Recommended posts

See on see tunne, kui astud sisse oma lemmikkohvikusse ja Sind teretatakse nimepidi. Nad teavad, et soovid suurt cappuccino’t suhkru ja mandlipiimaga ja kassas makstes antakse kaasa tasuta croissant. Tõeliselt personaalne kogemus paneb kliendi tundma ennast oodatuna ja tekitab soovi seda kohvikut igal hommikul külastada.
Columbus puutub igapäevaselt kokku erinevate klientidega. Kuigi iga klient on oma nägu, siis IT korralduse osas saab välja tuua ühise joone. Suuremates ja tihtipeale ka välisomanikega ettevõtetes kipub IT arendamine ja haldamine olema tsentraliseeritud.
Tihtipeale ei ole probleemide tegelikud põhjused seal, kus nad esialgu paistavad olevat - nii võttis Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul PROLOG Tarneahelakonverentsil ühe lausega kokku oma kogemused paarikümnes ettevõttes läbi viidud digitaliseerimise analüüsidest.
Rahavood on ettevõtte elujõu ja jätkusuutlikkuse näitajaks. Suur viga oleks alahinnata rahavoogude planeerimist, kuid ootamatult paljud ettevõtted justnimelt seda teevad.
Nägemine on inimese peamine infoallikas, kuna 90% infost tuleb läbi silmade. Nagu ütleb meediast pärinev tarkus, siis üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. Samad reeglid kehtivad ka andmete osas. Seda eriti olukorras, kus andmete maht on järjest kasvav.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down