<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Tänapäeva äri liigub jõudsalt põhimõtte suunas - digitaliseeri või sure. Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier toob selles loos välja neli peamist põhjust, miks digitaliseerimine halvasti läheb.

Digitaliseerimine iseenesest ei ole võluvits, mille abil ühe näpuliigutusega elu paremaks muutub. See nõuab korralikku pingutust nii ettevalmistamise faasis, kuid eriti aga elluviimisel. USA-s viidi 2017. aastal läbi uuring 400 suurema kui 100 töötajaga ettevõtete tegevjuhtide seas, mille tulemustest selgus, et ainult pooled juhtidest on enda hinnangul olnud edukad digitaalse transformatsiooni elluviimisel.

Mis siis võib minna digitaliseerimisel valesti?

Kiire vastus on, et väga palju, aga järgnevalt on toodud Harvard Business Reviewi artiklile tuginevalt välja neli peamist põhjust:

Toode, mida müüakse, ei ole kliendi poolt tahetud.

Kui klient ikkagi ei soovi toodet osta, siis digilahenduste kasutamine või mitte kasutamine ei oma erilist mõju. Näiteks lõi USA kunagi suurim Searsi kaubanduskett andmeanalüütika keskuse suurandmete analüüsimiseks, kuid sellest ei tõusnud kasu, sest probleemid olid mujal kinnisvara heakorras ja teenustes. Viimane uudis oli, et Sears andis sisse pankrotiavalduse.

Digilahenduste kasutusele võtmine ei ole kitsas ühekordne projekt, vaid pidev kõiki osapooli hõlmav protsess.

See tähendab nii infrastruktuuri loomist kui ka muudatuste mõju mõõtmist. Nt võib osakonnajuhtide tasemelt tulla head mõtted digilahenduste kasutuselevõtuks, kuid kui juhtkond seda ei toeta ja vahendeid ei eralda, siis arenguhüpet ei toimu.

Digitaalne transformatsioon peab vastama turu valmisolekule võtta kasutusele uusi lahendusi. Lahendustest, mida ei osata kasutada, pole kasu. Üks võimalus on olla pioneer, kuid seda tuleb teha, kui sihtrühmad on väga hästi teada. Nt loodi esimesed veebipoed, kuid klientide arvates tundus mõttetu osta asju netist ja siis neid oodata, kui neid sai ka kohe poest.

Uue ja ägeda ärimudeli käivitamisele suunatud pingutus võib hävitada vana ja hästi toimiva ärimudeli.

Või jätab pingutus digitaalsetesse vahenditesse ilma ressursita nt hädavajaliku tootmisseadme uuendamise. Nt otsustab ettevõte luua klientidele oma toodete iseteenindusportaali, kuid samal ajal pudelikaelaks oleva seadme väljavahetamiseks enam vahendeid ei jätku.

Huvitaval kombel on tehnoloogia muudatus selline teema, mis paelub juhtkonda. Tavaliste strateegiliste- või töökorralduslike muutuste korral on juhid üsna ratsionaalsed. Kui neil puhkudel teatakse, mida soovitakse saavutada ja mida selleks tegema peab, siis digitaalse transformatsiooni korral aga kiputakse mõnikord kaotama ratsionaalsust. Osalt ka seetõttu, et digimaailmas on raskesti tajutavaid muutujaid palju nagu uued kanalid, tooted/teenused, turud jms. Lisaks veel ka digitaliseerimise ümber toimuv haip.

Tegu on esimese osaga artiklite sarjas „Mis võib digitaliseerimisega valesti minna?“. Artikkel on avaldatud ka tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemalehel. Kuidas ebaõnnestumist vältida, sellest juba järgmine kord.

Digidiagnostika vaid mõne tuhande euro suuruse omaosalusega

Aitamaks välja selgitada kohti, kus digitaliseerimine annaks kiiret ja suurimat väärtust, on EAS avanud toetusmeetme ettevõtete digitaliseerimise analüüsi läbiviimiseks. Analüüsi läbinud ettevõtted võidavad seda mitte läbinud konkurentidega võrreldes kindlasti, sest nad on enda jaoks läbi mõelnud mida ja kuidas on kasulik digitaliseerida. 

Kuidas alustada?

Selleks, et läbimõtlemata investeeringuid digitaliseerimises vältida, soovitame alustada tasuta konsultatsioonist digidiagnostika ja digitaalse transformatsiooni nutikaks läbiviimiseks. Tutvu lähemalt Columbus Eesti i-Ettevõtte programmiga

Topics

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

MES (Manufacturing Execution System) ehk töö tagasiside süsteem on tootmise käitussüsteemi osa. Töö tagasiside andmine võib toimuda majandus- (ERP) või eraldiseisva tarkvara abil, mis liidestatakse ERPi ja muude süsteemidega. Mis väärtust MES tootmisettevõtetele loob, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
Ammu on möödas ajad, mil töökoht oli pelgalt füüsiline ruum, mida töötajad täitsid 8 tundi päevas. Infotehnoloogia areng on muutnud häguseks piiri füüsilise töökoha ja selle koha vahel, kus töö tegelikult aset leiab. Me töötame kodus, lennukis ja rongis. Me peame koosolekuid läbi videosildade ning oleme pidevalt ühenduses oma klientide ja koostööpartneritega. Suur osa meie tööst on meiega alati kaasas kas telefoni või sülearvutiga. Arvate, et see kehtib vaid kontoritöötajate kohta? Tootmises käivad ju asjad teistmoodi? Aga kas ikka käivad? 
Kas tunned, et Sinu ettevõtte tootmises on kõik digitaliseeritud? Aga kuidas edasi? Kuidas teha arenguhüpe üle konkurentide? Tootmises tekib järjest rohkem digitaalseid andmeid. Nende andmete mõtestatud kasutamine on võtmeküsimuseks uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks. Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli toob ühe võimalusena välja liitreaalsuse.
Digidiagnostika on löönud Eesti tootmisettevõtete seas laineid juba pea aasta. Peamiseks tõukeks sai EASi poolt ellu kutsutud meede, mis toetab digidiagnostikate läbiviimist. Aeg on küps, et teha esimesed kokkuvõtted. Millised on Eesti tootmisettevõtete peamised väljakutsed? Kas joonistuvad välja ühised selged jooned? Columbus Eesti kogemused võtab kokku digitaliseerimisekspert Marko Seier.
Ühe hiljuti asutatud ettevõtte juht kurtis, et firma kasvab liiga kiiresti - ei jõua enam kõike ise ära teha ja tööpäevad venivad väga pikaks. Ärge saage valesti aru - see juht teadis väga hästi, et ei pea kõike ise ära tegema ja et tema ülesandeks on luua hästitoimiv süsteem. Kuid tema arvates ei olnud töötajad valmis vastutust võtma, kirjutab meie digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down