<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Tänapäeva äri liigub jõudsalt põhimõtte suunas - digitaliseeri või sure. Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier toob selles loos välja neli peamist põhjust, miks digitaliseerimine halvasti läheb.

Digitaliseerimine iseenesest ei ole võluvits, mille abil ühe näpuliigutusega elu paremaks muutub. See nõuab korralikku pingutust nii ettevalmistamise faasis, kuid eriti aga elluviimisel. USA-s viidi 2017. aastal läbi uuring 400 suurema kui 100 töötajaga ettevõtete tegevjuhtide seas, mille tulemustest selgus, et ainult pooled juhtidest on enda hinnangul olnud edukad digitaalse transformatsiooni elluviimisel.

Mis siis võib minna digitaliseerimisel valesti?

Kiire vastus on, et väga palju, aga järgnevalt on toodud Harvard Business Reviewi artiklile tuginevalt välja neli peamist põhjust:

Toode, mida müüakse, ei ole kliendi poolt tahetud.

Kui klient ikkagi ei soovi toodet osta, siis digilahenduste kasutamine või mitte kasutamine ei oma erilist mõju. Näiteks lõi USA kunagi suurim Searsi kaubanduskett andmeanalüütika keskuse suurandmete analüüsimiseks, kuid sellest ei tõusnud kasu, sest probleemid olid mujal kinnisvara heakorras ja teenustes. Viimane uudis oli, et Sears andis sisse pankrotiavalduse.

Digilahenduste kasutusele võtmine ei ole kitsas ühekordne projekt, vaid pidev kõiki osapooli hõlmav protsess.

See tähendab nii infrastruktuuri loomist kui ka muudatuste mõju mõõtmist. Nt võib osakonnajuhtide tasemelt tulla head mõtted digilahenduste kasutuselevõtuks, kuid kui juhtkond seda ei toeta ja vahendeid ei eralda, siis arenguhüpet ei toimu.

Digitaalne transformatsioon peab vastama turu valmisolekule võtta kasutusele uusi lahendusi. Lahendustest, mida ei osata kasutada, pole kasu. Üks võimalus on olla pioneer, kuid seda tuleb teha, kui sihtrühmad on väga hästi teada. Nt loodi esimesed veebipoed, kuid klientide arvates tundus mõttetu osta asju netist ja siis neid oodata, kui neid sai ka kohe poest.

Uue ja ägeda ärimudeli käivitamisele suunatud pingutus võib hävitada vana ja hästi toimiva ärimudeli.

Või jätab pingutus digitaalsetesse vahenditesse ilma ressursita nt hädavajaliku tootmisseadme uuendamise. Nt otsustab ettevõte luua klientidele oma toodete iseteenindusportaali, kuid samal ajal pudelikaelaks oleva seadme väljavahetamiseks enam vahendeid ei jätku.

Huvitaval kombel on tehnoloogia muudatus selline teema, mis paelub juhtkonda. Tavaliste strateegiliste- või töökorralduslike muutuste korral on juhid üsna ratsionaalsed. Kui neil puhkudel teatakse, mida soovitakse saavutada ja mida selleks tegema peab, siis digitaalse transformatsiooni korral aga kiputakse mõnikord kaotama ratsionaalsust. Osalt ka seetõttu, et digimaailmas on raskesti tajutavaid muutujaid palju nagu uued kanalid, tooted/teenused, turud jms. Lisaks veel ka digitaliseerimise ümber toimuv haip.

Tegu on esimese osaga artiklite sarjas „Mis võib digitaliseerimisega valesti minna?“. Artikkel on avaldatud ka tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemalehel. Kuidas ebaõnnestumist vältida, sellest juba järgmine kord.

Digidiagnostika vaid mõne tuhande euro suuruse omaosalusega

Aitamaks välja selgitada kohti, kus digitaliseerimine annaks kiiret ja suurimat väärtust, on EAS avanud toetusmeetme ettevõtete digitaliseerimise analüüsi läbiviimiseks. Analüüsi läbinud ettevõtted võidavad seda mitte läbinud konkurentidega võrreldes kindlasti, sest nad on enda jaoks läbi mõelnud mida ja kuidas on kasulik digitaliseerida. 

Kuidas alustada?

Selleks, et läbimõtlemata investeeringuid digitaliseerimises vältida, soovitame alustada tasuta konsultatsioonist digidiagnostika ja digitaalse transformatsiooni nutikaks läbiviimiseks. Tutvu lähemalt Columbus Eesti i-Ettevõtte programmiga

TEEMAD

Blogi

Tootmise planeerimisel on oluline täppisplaneerida ja pidevalt jälgida, et tehtaks õiget asja, õigel ajal ja õiges järjestuses. Opcenter APS on tootmisplaneerimise tarkvara, mis täpselt just seda võimaldab. Tööstuse digitaliseerimine on suur väljakutse nii seeriatootmise kui projektitootmise alal. Standard AS kogemus hotellimööbli tööstusliini digitaliseerimisel näitab, et tootmise digitaliseerimine Opcenter APS-i abil aitab kasvatada tarnekindlust, hõlbustada tootmise planeerija, tootmisjuhi ja meistrite igapäevatööd ning optimeerida tootmisprotsessi tervikuna. 
Tööstuses on käsil pingelised ajad. Tellimuste arv on languses, samal ajal on tooraine sisendhinnad kasvanud mõnes sektoris pea mitmekordseks.  Kuidas tööstusettevõttes homseks valmis olla? Sellest ja paljust muust rääkisime 13. oktoobril Columbuse uhiuues kontoris toimunud hommikuseminaril, kus oli koos enam kui 30 tööstusettevõtte esindajat. Seminari avas Columbus Balti tegevjuht Ivo Suursoo, kes tõi välja, et tööstuse tänased suurimad väljakutsed on tooraine ja energia hinnad ning palkade kasv. Et pakkuda konkurentsivõimelist hinda, tuleb kasvatada efektiivsust, mida on võimalik teha läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Kui majanduslanguses ei kipu ettevõtjad digitaliseerimiseks suuri investeeringuid ette võtma, siis täna on tööstusettevõtjatel harukordne võimalus taotleda raha efektiivsuse kasvatamiseks riigilt.
Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down