Asjade interneti ehk Internet of Things (IoT) toodete/teenuste pakkumine annab ettevõttele suure konkurentsieelise ja kasvupotentsiaali. Samas kasvab vajadus hallata järjest suurenevaid andmehulkasid, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
IoT põhiväärtus sünnib integratsioonist
IoT andmevoogusid sensoritelt ja muudest allikatest kasutatakse peamiselt tootmise diagnostikas, hoolduses, protsessi automatiseerimissüsteemis ja tootmistarkvaras. Küsimus on selles, et kui palju nendest andmetest jõuab finantstarkvarasse.
Finantsjuhtimise eesmärgiks on aidata juhtidel vastu võtta andmepõhiseid äriotsuseid.
Selleks, et kasutada IoT andmevoogusid äriotsuste tegemiseks, tuleb see mõtestada ja integreerida äritarkvaraga (ERP-Enterprise Resource Planning, EAM– Enterprise Asset Management, jms.). IoT põhiväärtus peitub andmevoo mõtestamises ja muutmises kasulikuks informatsiooniks.
Käsitöö minimeerimine ja andmete kasutamise maksimeerimine
IFS 2017.a. uuringu kohaselt on IoT andmevoost keskmiselt ainult 16% kättesaadav ERP süsteemi kaudu – kusjuures tegemist on nende ettevõtetega, kes juba toodavad IoT tooteid. Põhjus võib olla selles, et äriprotsessid ei ole vastavalt kujundatud. Samuti, et äritarkvara ei pruugi olla vastav IoT nõuetele ning vajab arendamist.Ettevõttes tuleb protsessid ja andmevood kaardistada ning siis optimeerida nõnda, et väheneks miinimumini käsitöö ja suureneks andmete kasutatavus eri süsteemide vahel.
Ettevõtte digitaliseerituse tase peab olema kõrge, et tarbida IoT andmevoogusid. Kuid piirduda ei tohiks ainult enda ettevõttega – vaadelda tuleb nii klientide kui ka tarnijate andmevoogusid ja äriprotsesse. See on pidev tegevus, sest protsesse tuleb muuta, kui muutuvad äritingimused või ärimudel. Loe lähemalt, kuidas on omavahel seotud IoT ja digitaliseerituse tase.
Tulevikku vaatavad tehnoloogiad ja meetodid
Mis suunas areneb äritarkvara? Välja võib tuua kolm olulist arengut – pilvepõhine tarkvara, reaalajas raamatupidamine ja ennustav analüütika. Pilveteenused sillutavad tee tulevikku – nad võimaldavad ligipääsu andmetele ka mobiiliseadmetest. Reaalajas raamatupidamine aga võimaldab jälgida ettevõtte infot (nt. bilanss, kasumiaruanne, rahavood, müük, tellimused, jms.) igal ajahetkel või minimaalse viivitusega.
Võrdluseks – ka IoT andmevood on reaalajalised.
Uute tehnoloogiate ja meetodite kasutuselevõtt on tulevikku vaatav, seda sõna otseses mõttes - ennustav analüütika aitab pakkuda välja optimeeritud lahendusi paremate otsuste tegemiseks. Tekib võime muutusi ette prognoosida ja läbi mängida erinevaid stsenaariume, tuginedes ajaloolistele andmetele, muudetavatele parameetritele, jms. Analüütiline ettenägemine saab eriliselt kasulikuks kiirete muutuste keskkonnas.
Ilma inimfaktorita finantssüsteem
IoT andmevood lisavad finantsvoole ka naturaalühikud. Andmeid kogutakse finantssüsteemi võimalikult palju automaatselt, ilma inimese sekkumiseta. Näiteks saab kliendile teha arveid toote kasutuse põhiselt, vastavalt andurite poolt saadetavale andmevoole – muidugi, kui see vastab planeeritud ärimudelile. Või töötajate tööajatabelite sisendandmed läbi mobiilsete seadmete, läbipääsuandurite, jms.
Fookus liigub ettevõtte tegevusnäitajatest kliendikeskseks
IoT ettevõttes liigub väga palju teavet. Seepärast peab ettevõte valima välja põhinäitajad, mis kõige paremini iseloomustavad ettevõtte tulemuslikkust, arvestades ettevõtte äri sisu. Ettevõtte jaoks on kõige olulisemad kliendid. Kui tänased tulemusnäitajad on keskendunud peamiselt ettevõtte tegevusele, siis homse päeva näitajad keskenduvad rohkem kliendile. Ettevõte peab leidma sellised tulemusnäitajate koosluse, mis annab ülevaate nii klientide kui ka oma ettevõtte kohta. IoT andmed tulevad suures mahus kliendilt ja see voog tuleb integreerida finantssüsteemi nõnda, et oleks võimalik jälgida kliendiga seotud tulemusnäitajaid ning siduda neid enda omadega.
Ennekõike tuleb paremini mõista kliendi äriprotsesse, vajadusi ning kohandada vastavalt enda ettevõtte protsesse. Parem ülevaade kliendi lõppeesmärgist ja tema vajadustest võimaldab teha kliendile parema väärtuspakkumise, pakkuda kliendile kõige sobivamat hinda ning suurendada enda konkurentsieelist.
Milles peitub motivatsioon?
Kas kõik see on vaeva väärt? Finantsosakonna motivatsiooniks võiks olla see, et ei pea enam ületunde tegema ja väheneb rutiinne töö. Juhtide motivatsiooniks võiks olla see, et andmed on kohe või minimaalse viivitusega olemas, kui nad neid otsuste tegemiseks vajavad.
Vajalikud põhinäitajad tuleb tuua eri tasandi juhtide töölauale (muide, ka mobiiliseadmetesse) läbi ärianalüütika. Ettevõtte töötajad peavad muutuma oma tegevuses andmeteadlikumaks.
Lõpptulemus tundub olevat vaeva väärt – paraneb ettevõtte konkurentsivõime, valmisolek ja reageerimiskiirus muutustele. Eelkõige võimaldab operatiivne ja hästi integreeritud süsteem ettevõttel kasvada, vähendada kulusid ning esitada kliendile parem väärtuspakkumine.
Artikkel on avaldatud ka tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemalehel.