<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Keerulistest asjadest on kasu ainult siis, kui neid on võimalik lihtsasti kasutada. ERP, CMS, DAM, CRM, MAP ja PIM on kõik lühendid, mida kasutatakse laialdaselt, kuid mille selgitamiseks peab tavainimene igaks juhuks tegema kiire Google-päringu. Tegelikult on need lihtsalt komponendid, millel põhinevad enamik e-poode*.

Täna soovin selgitada lühendit PIM, mis tuleneb ingliskeelsetest sõnadest “Product Information Management” ehk tooteinfo haldamine ja mis lihtsustatuna on tööriist, mille ülesanne on tagada, et internetilehel või mistahes teises müügimaterjalis olev tooteinfo vastaks kõikidele küsimustele.

Miks on vaja tooteinfo haldamiseks eraldi süsteemi?

Julgen väita, et tänasel päeval on juba iga kliendi elementaarne ootus, et tooteinfo peab olema e-poes või ettevõtte kodulehel väga hea.

Kvaliteetse tooteinfo tunneb ära selliste omaduste järgi:

  • Alati faktiliselt täpne
  • Selgitab, mille poolest on toode unikaalne
  • Toob välja väärtuse, mida klient saab toodet või teenust kasutades
  • On kirjutatud arusaadavas stiilis, mitte kopeeritud tootja poolt tõlgitud kataloogist
  • Alati ühesugune kõikides keeltes ja kanalites
  • Illustreeritud kvaliteetsete fotodega ja võimalusel ka tutvustava videoga
  • Tehniline info ja dokumentatsioon on alati lisatud ja lihtsasti ligipääsetav
  • Struktureeritud ja hästi sorteeritav (või võrreldav) erinevate omaduste järgi

Ülaltoodud nõuded tunduvad väga loogilised ja iseenesest mõistetavad, aga see on hämmastav kui paljud ettevõtted näevad vaeva, et kogu tooteportfelli lõikes see ka reaalselt nii oleks. Olen puutunud kokku ettevõttega, kes toodab ja müüb kokku kolme toodet ja nemad saavad tõesti tooteinfo haldamisega hakkama ka ilma eraldi süsteemita… vähemalt senikaua, kui eksporditakse ainult lähiriikidesse. Mis aga juhtub siis, kui laienetakse globaalselt ja vaja on hallata 10, 25 või 50 erinevat keelt ja kõik muudatused kõikidesse riikidesse korraga edastada?

Tõeliselt huvitavaks läheb siis, kui tegu on nn klassikalise e-poega, kuhu on peegeldatud enamik ettevõtte tootevalikust. Ka Eesti mastaabis on palju e-poode, kellel on 15 000–100 000 toodet ja need peavad olema alati varustatud sellise tooteinfoga, mis kutsub ostma. Eriti intrigeeriv on tooteinfo haldamise teema veel nendele ettevõtetele, kes kauplevad näiteks rõivaste või jalanõudega, sest Eestis on neli aastaaega ja üsna tavaline on olukord, kus 80% toodetest vahetatakse välja iga 3 kuu järel. Kuidas sellises olukorras siis tagada tõeliselt hea tooteinfo, mis kutsuks kliente ostma?

Siin tulebki appi PIM ehk tooteinfo haldamise süsteem.

Kuidas PIM töötab?

PIM tööpõhimõte on tegelikult üsna lihtne ja see koosneb tavaliselt kolmest osast:

  1. Importimise ühendused ja profiilid
  2. Tooteinfo rikastamine ja selleks loodud töövood
  3. Eksportimise liidestused ja erinevad formaadid.

Foto: inRiver ja autori täiendused

Foto: inRiver ja autori täiendused

Selgitan iga etappi ka lühidalt:

1. Importimine ehk info kogumine

Igal tootel on mingisugune info alati juba olemas.

See võib tulla näiteks:

  • Tootja või maaletooja poolt saadetud failist või andmebaasist
  • Ettevõtte enda majandustarkvarast
  • Valdkonna andmebaasidest
  • XML failist, mida genereerib mõni teine süsteem (näiteks logistikakeskus)
  • Koostööpartneritelt (fotograafilt, copywriter’ilt) jne.

PIM’i luuakse ühendused ja ettevõtte soovidele vastavad profiilid, mis vajaliku info kokku korjavad ja kas automaatselt või manuaalselt ühtsesse tooteinfo andmebaasi koondavad.

2. Tooteinfo rikastamine

Kui mina esimest korda PIM süsteemi haldusliidest nägin, vaimustas mind visuaalne ülevaade, mis andis mõne sekundiga väga konkreetse hinnangu, mis kvaliteediga on hetkel tooteinfo.

inRiver näidis - Dashboard

inRiver näidis-“Dashboard”

Ülalpool tõin välja 8 minu arvates olulist nõuet, millele tooteinfo peaks vastama ja sama näite abil saab ka selgitada seda, kuidas PIM hindab tooteinfo kvaliteeti. Näiteks saab e-poe omanik ise määrata, et toode läheb veebilehel avalikuks ainult siis, kui 8'st tingimusest vähemalt 7 on korrektselt ja nõuetekohaselt täidetud. Seega peaks olema tooteinfo kvaliteet vähemalt 88%. Kuna igale komponendile saab PIM’is kehtestada veel omad nõuded — näiteks kui pikk või lühike peab olema tootekirjeldus või millise resolutsiooniga peab olema tootefoto — siis on tootejuhi või e-poe halduri tööjärg alati konkreetne ja ülevaatlik.

Kaob ära “hall ala” või subjektiivsus, milline on valmis toode ja milline mitte. Ühelt poolt on kõik reeglite järgi kehtestatud kuid teiselt väga lihtne, ülevaatlik ja kasutajasõbralik.

Eriti mugav on see erinevate tõlgete haldamisel, sest pahatihti uuendatakse tooteid peamistes keeltes kuid teisejärgulised keeled ununevad ja selle tulemusena tekivad tootelehed, kus eesti-, inglise- ja vene keel on läbisegi.

Tooteinfo jagamine ja eksportimine

“Korras tooteinfot” saab kasutada väga mitmetes kanalites. Üks levinumaid on loomulikult otseintegratsioon e-poega, mis vajab head tooteinfot oma eksisteerimiseks.

Kuid lisaks e-poele kasutatakse PIM’ist otse eksportimiseks mitmeid erinevaid stsenaariume ja kanaleid, näiteks:

  • Tootelehtede loomiseks— Tavaliselt on need PDF formaadis ja võivad olla nii müügi eesmärgil loodud tootelehed kui ka kohustuslikud tehnilised dokumendid, mis tuleb alati tootega lisada.
  • Kellegi teise e-poega liidestamiseks— Ettevõttel võib olla edasimüüja, kes opereerib jõuliselt ka e-kanalites ja sel juhul ei ole mõtet tooteinfot e-mailide ja Exceli failidega põrgatada, vaid saata otse edasimüüja e-poodi.
  • Müügiplatvormidega liidestamiseks— Amazon, Etsy, Ebay vms. Kui tooteid on palju, siis läheb erinevate platvormide haldamine keerukaks ja pidurdab tempot. Mõistlik on luua õiged profiilid ja kasvõi nupuvajutuse peale eksportida sellisesse formaati, mille saab teise nupuvajutused importida mõnda müügikeskkonda.
  • Tootekataloogide loomiseks— Hämmastav, kui palju tegelikult tööd kordub. Võimekas PIM suudab eksportida ka otse Adobe InDesign failidesse ja regulaarsed tootekataloogid genereeruvad märgatavalt väiksema pingutusega.

Hästi seadistatud PIM muutub tavaliselt ka ettevõttesiseselt peamiseks andmeallikaks, kust erinevad osakonnad saavad käia infot ammutamas. PIM ei pea olema alati ülimalt integreeritud ja täiesti väärikas on sealt ka head tooteinfot lugemas käia või Excelisse eksportida. Tähtis on ühe tervikliku andmebaasi tekitamine, kus tooteinfo on alati olemas, uuendatud ja kvaliteetne.

Mis juhtub, kui ma ei kasuta PIM-süsteemi?

Võibolla ei juhtu täna veel midagi. Olen näinud jõukaid ja edukaid ettevõtteid, kellel pole probleem palgata terve korrusetäis andmete sisestajaid ja taaskord on probleem lahendatud. Paraku aga maailm muutub ja klientide ootused samuti muutuvad. Lihtsalt tooteinfo kuvamine ei ole enam piisav.

Tooteinfo peab andma lisaväärtust, sest guugeldamine, uurimine ja võrdlemine on muutunud iga ostuprotsessi peamiseks osaks ning mistahes küsimuse või arusaamatuse korral kliendid lihtsalt kaovad.

Lisaks olen ma arvamusel, et iga ettevõte peaks keskenduma sellele, milles ta hea on — arendama oma toodet või teenust ning kõik kaasnevad tegevused nagu turundusinfo levitamine ja dokumentatsioon võiks toimida tagaplaanil ning märkamatult.

Millist PIM platvormi valida?

Sellist, millisest on kasu ja mis on laiendatav. PIM-lühendi all mõistetakse väga erineva tasemega platvorme ja mõni lihtsam platvorm tegelebki ainult erinevate keelte haldamisega.

Võimekamad platvormid sisaldavad ka visuaalset ülevaadet tehtud ja tegemata tooteinfo töödest ning tõeliselt head platvormid võivad ka ise olla kodulehe sisuhalduse mootoriks, hallata kogu meediapanka ning neid saab kohandada täpselt konkreetse ettevõtte vajadustele vastavalt.

Columbus soovitab alati sobivat platvormi pärast analüüsi ning arutelu kliendiga, sest igal platvormil on omad eelised ning nõrkused. Meil on pikaajaline partnerlus inRiver ning Censhare platvormidega, mida kasutavad maailma tuntuimad brändid nagu L’Oreal, Cramo, Coop, Ikea, Carglass (inRiver) ning BMW, Volvo, GoPro, Dyson, McDonalds jpt (Censhare). Lisaks hoiame ennast alati kursis uusimate open-source platvormidega, mis võivad osutuda sobilikuks start-up’idele või eriarendustele, mis vajavad lihtsalt head raamistikku, kuid on ilmselgelt liiga piiratud keerukamate ärilahenduste teenindamiseks.

Kas Sinu ettevõttes võiks PIM muuta tooteinfo haldamise efektiivsemaks? Oleme kokku koondanud oma aastatepikkuse praktika ja kirja pannud soovitused, kuidas PIM lahenduse juurutamiseks edukas olla. Lae juhend alla siit 👇

Lae alla PIM kiirjuhend

 

*Mida ülejäänud lühendid tähendavad:

ERP — Enerprise Resource Planning ehk majandustarkvara
CMS — Content Management System ehk sisuhaldustarkvara
DAM — Digital Asset Management ehk meediahoidla/pank
CRM — Customer Relationship Management ehk kliendihaldustarkvara
MAP — Marketing Automation Platform ehk turunduse automatiseerimise tarkvara

 

 

Topics

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down