<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Jätkame sealt, kus eelmises artiklis pooleli jäime. Ehk kui eelmine kord rääkisime digitaliseerimise ebaõnnestumise põhjustest, siis nüüd räägime viisidest, kuidas seda vältida. Üks viis nupukalt digitaliseerida on vaadata, mida on hästi teinud ettevõtted, kelle digitaliseerimise protsess andis soovitud tulemuse, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.

Digitaliseerimine on ühele ettevõttele ambitsioonikas eesmärk. Seda eriti kuna peab tegelema nii muudatuste juhtimise kui ka uuest tehnoloogiast tulenevate riskidega. McKinsey[1] on toonud välja neli teemat, mida arvestades on võimalik digitaliseerimise suuremaid valesti minekuid vältida.

Muudatuste pakilisuse tekitamine

See on keeruline teema, eriti kui ettevõttel läheb hästi. Pakilisuse tunde saab tekitada kahel viisil. Esimene ja levinuim viis on kui asjad on kehvasti. Sel juhul on kiire muudatuse vajadus ilmne. Teine viis on inspireerida ja näidata meeskonnale uusi tehnoloogiad nt külastades koos kas messe või vaadates ühiselt videoid. See annab ka vastuse küsimusele miks on muutust vaja?

Pakilisusest tekib küsimus - mida on vaja teha? Mida teha vastus tekib mõneti iseenesest kui mõelda vastuseid järgmisele küsimustele: mis on meie suur plaan? Mis on muutumas? Mis on uued võimalused? Mis on uued ärimudelid? Kes on meie peamised konkurendid? Mis tehnoloogiaid nad kasutavad ja kuidas need ohustavad meie ärimudelit?

Väga oluline on siinkohal mõelda täielikule kliendikogemusele, mitte ainult hinnastamisele ja kanalitele. Peamine on mõista kliendi valupunkte, mitte ainult tehnilisi tingimusi.

Viimane oluline küsimus on kuidas seda teha? Kõige sujuvam viis on teha pilootprojekt, mis arvestab kliendi vajadusi ja seda testida. Loomulikult peavad olema paigas mõõdikud ja eelarve.

Kiirus on oluline

Muudatusi tuleb teha kiirelt ja paindlikult (agiilselt). Vajadusel tuleb minna tagasi, kus oldi ja teha töö ümber. Eesmärk on saada klientidelt tagasiside ja parandada vastavalt. See on vastupidine sellele, kui toimub pikk planeerimine ja seejärel soov saada kohe esimese korraga õigesti. Kiire eksimine, katsetamine ja muudatuse kiirus on see, mis on määravad.

Väikeste toimivate muudatuste viimine üle-ettevõtteliseks[2]

Ettevõtted on tavaliselt ühes kolmest arenguetapist:  digitaalselt kogenud, eksperimenteerime uute digilahendustega või kasutame piiratud ulatuses digilahendusi.

Kui mõelda kahele viimasele etapile, siis võiks alustada ühe protsessi kaupa terviklikust protsesside muutmisest algusest lõpuni. See võib töötada ühtedes tingimustes nt pankades ja telekomis. Mujal tuleb kasutada katsetamist, mis omakorda nõuab teistsugust lähenemist nagu omaette eelarvestamine, mõõdikud ja projektijuhtimise meetod. Sellist projekti peab juhtima kiirelt ja agiilselt. See omakorda nõuab teistsugust mõttemaailma, kui harjutud.

Juhtkonna pühendumus

See kehtib ilmselgelt iga muudatuse puhul. Pühendunud ja digitaliseerimise vajadust mõistev juhtkond aitab asja ellu viia. Tuleb selgelt välja mõelda, mida tähendab digitaliseerimine ettevõtte jaoks? Kui see on selgeks mõeldud, siis tuleb seda tutvustada neile, kes on muudatuste elluviijad. Kui meeskond saab aru, mida miski tähendab ja milleks seda vaja on, siis on lihtsam edasi minna. See on eriti tähtis sukeldudes uude digitaliseerimise maailma.

Siin on ka tegevjuhil kandev roll. Tegevjuht peab pidevalt pidama digitaliseerimist prioriteetseks, teavitama vahesammudest ja vajadusel kindlalt otsustama. Oluline aspekt on ka see, et tegevjuht näitaks välja, et tagasiteed pole.

 

Seega on ettevõtte edukaks digitaliseerimiseks on vajalik pakilisuse tunne, kiirus, skaleeritavus ja juhtkonna pühendumus. Kuid selge on ka see, et ühest võluvitsa, mis aitaks vältida digitaliseerimise vigu, pole. Ülaltoodud teemade arvestamine aitab vältida vähemalt osasid karisid, mida mainisime oma eelnevas digitaliseerimise ebaõnnestumise põhjuste artiklis. 

 

Digitaliseerimiseksperdid annavad nõu

Alusta oma ettevõtte digitaliseerimisega õigest kohast. Kui tunned, et vajad välist pilku ja mõtete vahetamist Sinu ettevõtte digitaliseerimisteekonna juures, siis kutsume julgelt ülesse end kirja panema konsultatsioonile meie digitaliseerimisekspertidega.

Vota meiega uhendust CTA

[2] IT-keeles on selle nimi skaleerimine, kus tehakse väikene toimiv versioon, mille kasutamist laiendatakse kiirelt üle-ettevõtteliseks.

 

Artikkel on avaldatud ka tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemalehel.

Topics

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

Ammu on möödas ajad, mil töökoht oli pelgalt füüsiline ruum, mida töötajad täitsid 8 tundi päevas. Infotehnoloogia areng on muutnud häguseks piiri füüsilise töökoha ja selle koha vahel, kus töö tegelikult aset leiab. Me töötame kodus, lennukis ja rongis. Me peame koosolekuid läbi videosildade ning oleme pidevalt ühenduses oma klientide ja koostööpartneritega. Suur osa meie tööst on meiega alati kaasas kas telefoni või sülearvutiga. Arvate, et see kehtib vaid kontoritöötajate kohta? Tootmises käivad ju asjad teistmoodi? Aga kas ikka käivad? 
Kas tunned, et Sinu ettevõtte tootmises on kõik digitaliseeritud? Aga kuidas edasi? Kuidas teha arenguhüpe üle konkurentide? Tootmises tekib järjest rohkem digitaalseid andmeid. Nende andmete mõtestatud kasutamine on võtmeküsimuseks uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks. Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli toob ühe võimalusena välja liitreaalsuse.
Digidiagnostika on löönud Eesti tootmisettevõtete seas laineid juba pea aasta. Peamiseks tõukeks sai EASi poolt ellu kutsutud meede, mis toetab digidiagnostikate läbiviimist. Aeg on küps, et teha esimesed kokkuvõtted. Millised on Eesti tootmisettevõtete peamised väljakutsed? Kas joonistuvad välja ühised selged jooned? Columbus Eesti kogemused võtab kokku digitaliseerimisekspert Marko Seier.
Ühe hiljuti asutatud ettevõtte juht kurtis, et firma kasvab liiga kiiresti - ei jõua enam kõike ise ära teha ja tööpäevad venivad väga pikaks. Ärge saage valesti aru - see juht teadis väga hästi, et ei pea kõike ise ära tegema ja et tema ülesandeks on luua hästitoimiv süsteem. Kuid tema arvates ei olnud töötajad valmis vastutust võtma, kirjutab meie digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
Oleme varasemalt kirjutanud tootmise planeerimise levinuimatest puudujääkidest. Seekord võtame luubi alla valusad tagajärjed, millega tuleb tegeleda juhul, kui tootmise planeerimine ebaõnnestub, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down