<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.

Ärikonsultandina olen tihti kokku puutunud firmajuhtide murega, et ebaefektiivsed protsessid söövad ära märgatava osa kasumist. Eriti torkab see silma tootmisettevõtetes, kus väärtusahel on pikk ja koosneb väga paljudest erinevatest protsessidest ja töövoogudest. Isegi kui igaühes neis toimub raiskamist kasvõi mõne protsendi ulatuses, siis kogu ahela peale kokku võib ebaefektiivsuse kahju moodustada väga märkimisväärse summa.

Probleem on seda teravam, et välistest teguritest tingituna on kasumimarginaal niigi surve all. Näiteks jätkuv palgakasv, tooraine hinnatõus või konkurentsist tulenev surve müügihindadele. Seda valusamalt mõjub ettevõtte sisemiste protsesside ebaefektiivsuse tõttu tekkinud kahju.

Kui on tehtud protsesside kaardistamine, kas siis on simulatsioon vajalik?

Äriprotsesside kaardistamine on väga oluline samm efektiivsuse tõstmiseks, sest kaardistatud protsessid annavad hea (visuaalse) ülevaate, milliseid tegevusi (ja mis järjekorras) keegi teeb. Analüüsides protsesse läbi protsessikaartide, on võimalik ebaefektiivseid tegevusi kas automatiseerida või optimeerida läbi tööjõu kasutuse koordineerimise.

Kuid protsesside kaardistamine ei asenda siiski protsesside simulatsiooni. Seda isegi siis mitte, kui lisaks protsesside kaardistamisele on teostatud väärtusvoo analüüs. Sel juhul on küll protsessikaarte täiendatud väärtusloome karakteristikaga (näiteks väärtust loovate- ja mitteloovate tegevuste ajad, tootmise tsükliajad, toodangu hulk vms.), kuid puudub vastus küsimusele: „Mis juhtub, kui…?“.

Mida simulatsioon meile annab?

Oleme ootamatusteks valmis - protsesside simulatsiooni eesmärk on läbi mängida erinevaid stsenaariume protsesside teostamiseks. Traditsiooniliselt kõige levinumad stsenaariumid on nõudluse järsk suurenemine või vähenemine. Mõlemaks olukorraks on vaja valmis olla. Simulatsiooni kasutamine võimaldab mõlemad muutused läbi mängida ja luua konkreetne tegevuskava, mida rakendatakse siis, kui päriselus üks või teine stsenaarium realiseerub.

Tuvastame pudelikaelad – simulatsioon mängib üheaegselt läbi kõik üksikud protsessid ja tegevused. Seega, läbi simulatsiooni saame tuvastada ahela kõige nõrgemad kohad ehk „pudelikaelad“. Tihtipeale selgub simulatsiooni käigus, et tegelik pudelikael ei ole alati seal, kus ta esmapilgul paistab olevat. Inimsilmal ja –tajul on teatud piirid ning me ei suuda kõikide protsesside omavahelisi seoseid peast läbi arvutada. Siinkohal aitab meid vastav simulatsiooni tarkvara.

Teenime rohkem raha – simulatsioonile saab lisada protsesside teostamise kulunäitajad ning väärtusloomega loodud tulunäitajad. Seega, saame simuleerida protsesside toimimist kasumlikkuse vaates. Saame kontrollida, kas lisades rohkem töötajaid või seadmeid ettevõtte kasumlikkus kasvab või kahaneb. Erinevatest stsenaariumitest saab välja valida parima ning see ka reaalses elus teostada. Loe lähemalt Columbus Eesti postitust, kuidas protsesside simulatsioon hoiab kokku raha ja aega

Kas simulatsioon on ainult tootmisettevõtetele kasulik?

Simulatsiooni saab kasutada väga erinevates valdkondades. Tootmisest juba rääkisime, kuid lisaks on palju näiteid ka teenindusvaldkondadest. Näiteks on võimalik optimeerida klienditeenindusega seotud protsesse. Head näide on meditsiini valdkonnast, kus simulatsiooni abil on võimalik optimeerida patsientide vastuvõtul ootejärjekordi, planeerida vajalike ooteruumide suurust, istekohtade arvu, vastuvõtuga seotud personali hulka, eriarstide vastuvõtu aegu jms.

Teine näide on pärit kaubandusest. Kassapidajate ja saalitöötajate töögraafikuid saab teha (ja ka tehakse) ilma simulatsioonita, kuid simuleerides kaupluste külastatavuse ja ostukorvide suuruse muutust erinevatel päevadel ja kellaaegadel, on võimalik välja töötada optimaalseim mudel klienditeeninduseks (mitu kassat peaks olema? Millistel kellaaegadel mitu töötajat peaks olema saalis ja mitu kassas?). Andmed selleks on ju olemas infosüsteemides ning simulatsioon võimaldab neid andmeid kasutades luua eri stsenaariume eri päevade ja kellaaegade jaoks.

 

Kuidas simulatsiooniprojekti läbi viiakse?

  1. Esmalt algab ikkagi kõik lähteülesandest. Ettevõttel peab olema probleem või eesmärk ning selle põhjal koostatakse simulatsiooni lähteülesanne.
  2. Seejärel kogutakse vajalikke andmeid. Kui täpsed andmed ei ole kättesaadavad, siis kasutatakse matemaatilisi ja tuletatud suhtarve.
  3. Kui vajalikud andmed on koos, siis modelleeritakse uuritav protsess simulatsioonitarkvaras ning hakatakse läbi mängima erinevaid stsenaariume. Seda tehakse seni, kuni tulemus täidab eesmärgi.
  4. Tulemuste põhjal luuakse tegevuskava või algatatakse parendustegevus, millega hakatakse simulatsiooniga saavutatut tegelikkuses ellu viima.

Allolevas videos on paariminutiline ülevaade ühe projekti algfaasist, kus probleemiks on pudelikaelte likvideerimine ja tootmise väljatuleku suurendamine. Mõlema eesmärgi saavutamiseks oli vaja tuvastada raiskamise kohad ja põhjused ning välja töötada meetmed parendusteks.

 

 

 

 

Videost on näha, et juba kaks esimest parendust andsid juba märgatava tulemuse. Protsessiahela kasumlikkus (kuue kuu vaates) paranes pea 92 000 EUR võrra. Koostöö kliendiga simulatsiooniprojektiga jätkub kuni kõik probleemid on ühekaupa lahendatud ning protsessiahelast on eraldatud kõik raiskamise kohad.

Kes simulatsiooniprojekti teostab?

Üks võimalus on osta simulatsioonitarkvara ning välja õpetada keegi oma ettevõtte töötajatest. Ilmselt oleks see jõukohale ülesanne kas tarneahela-, arendus-, tootmis- või logistikajuhile. Mõnel pool on eraldi olemas ka protsessijuht.

Arvestatav alternatiiv on ka kasutada simulatsiooniks eksperti väljastpoolt ettevõtet. Meie kogemuste ja praktika kohaselt on see oluliselt kulusäästlikum ning projektile annavad lisandväärtust välise ärikonsultandi kogemused protsessijuhtimise valdkonnas. Lisaks ei ole sel juhul vaja omale eraldi simulatsiooni tarkvara osta, vaid saab kasutada konsultandi poolt kasutatavat tarkvara.

Kuna ettevõtjad on simulatsioonide vastu üles näidanud suurt huvi, siis oleme Columbuse ärikonsultatsiooni tiimis vastava kompetentsi välja arendanud. Spetsiaalse simulatsioonitarkvara abil saame ettevõtetele teostada nüüd ka protsesside simulatsiooniprojekte.

Kutsume üles huvilisi julgelt Columbus Eesti professionaalse tiimiga ühendust võtma!

TEEMAD

Tahad rohkem teada? Küsi julgesti!

Blogi

Puiduettevõtte tegevus on üsna spetsiifiline ja tihti kasutatakse erinevates töölõikudes erinevaid tarkvarasid, mis teeb ülevaate saamise ja analüütika raskemini kättesaadavaks.
Puidukoda OÜ on 1997. aastal loodud ettevõte, mis tegeleb kõrge lisandväärtusega okaspuust höövelmaterjali tootmise ja turustamisega. Ettevõtte tootmine asub Viljandimaal Karksis ja lisaks on neil kontor Tartus. Puidukoda annab tööd enam kui 125 töötajale. Ettevõte kuulub Prantsuse puiduettevõtete gruppi Rose Group ja Puidukoja tooteid turustatakse enam kui 35 riigis. Viimased aasta aega on Puidukoda kasutanud majandustarkvara Microsoft Dynamics 365 Business Central. Lisaks Business Centralile võeti kasutusele COLTimber – Columbuse poolt välja töötatud puidulahendus, mis pakub puiduettevõtjatele vajalikku funktsionaalsust, alates palgi vastuvõtust ja mõõtmisest läbi saagimise, kuivatamise, sorteerimise ning järeltöötluse kuni müügi ja väljastuseni.
Alates 2021. aasta lõpust on GlobalReader Connector Microsoft Business Centralile kõigile kättesaadav Microsoft AppSources. GlobalReader pakub tarka pilvepõhist ja reaalajas toimivat tootmistarkvara. Kasutades reaalajas kogutud andmeid, aitab GlobalReaderi tarkvara tootmisettevõtetel vähendada masinate seisakuid (kuni 30% esimese kolme kuuga) ning võita seeläbi aega ning raha. GlobalReader Connector võimaldab liigutada tootmisteavet märkamatult ühest tarkvarast teise - automaatselt ja mis põhiline - reaalajas. GlobalReaderi ökosüsteem kaasab tootmisse kogu meeskonna ja on hõlpsasti kasutatav mistahes asukohas ja ükskõik millisest nutiseadmest.
Tööstusettevõtte juhtimises osaleva võtmeisikuna tead unepealt, et lisaks osavatele töötajatele ja tarkadele seadmetele, on võtmeteguriteks tark planeerimine. Nagu tootmise puhul ikka, omavad võtmetähtsusega rolli ka kõik sinu ettevõtte tarneahela lülid, sisseostust logistikani. Olete puitmaterjali väärindamises suurepärased, kuid mõned protsessid ettevõttes tekitavad aeg-ajalt peavalu, on tüütud, kipuvad korduma ning võtavad liigselt aega? Muutunud olud ja ressursside kallinemine on piisav põhjus leidmaks uusi lahendusi.
Nagu teada, siis digitaliseerimise mõte on ära lahendada mõni probleem ja muuta ettevõtte protsess paremaks, kiiremaks või kulusäästlikumaks. Teoorias kõlab see lihtsalt ja arusaadavalt. Kuid kuidas siis ikkagi hinnata, kas eelseisev investeering tasub ennast ära või mitte?