Hiljuti osalesin põnevas vestlusringis, kus üks tootmisettevõtte juht rääkis, kuidas nende ettevõttes arendatakse paberivaba ladu. Teise ettevõtja sõnul on tema firma eesmärk hoopis saavutada tootmine, kus ladu üldse ei olegi, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tekkis elav arutelu - kas ilma laota tootmine on üldse võimalik?
Traditsiooniliselt mõeldes on ju laod tootmisettevõttes loomulikud. Kuidas siis muidu? Esmalt suur materjalide ladu, kus hoitakse tootmiseks vajalikku tooret. Tootmisetappide juures on väiksemad vahelaod pooltoodangu jaoks. Ahela lõpus on jällegi suur ladu - sedapuhku valmistoodete hoidmiseks ja väljastamiseks. Lisaks veel eraldi laod kulumaterjalide ja pakkematerjalide jaoks. Ja kuna kõik "vajalik" ei mahu oma ladudesse ära, siis osa kaupu on ajutiselt ladustatud ka Schenkeris või mõnes muus teenusepakkuja laos.
Samas, tootmisettevõtte põhitegevus on tootmine ja kasum teenitakse just tootmispinna efektiivse kasutamisega, mitte kaupade hoiustamisega laos. Ladu on tootmisettevõtte jaoks ainult kulu, mille suurust ei ole paljud meist isegi kokku arvutanud. Kui täpselt me teame, kui suure osa meie toodete omahinnast moodustavad laokulud? Näiteks varude maksumus, sisseseade ja tehnika (tõstukid, roclad, kärud), laoruumide rendihind koos hooldusteenustega või laotöötajate palgakulu ja turvavarustus.
Tee lähemalt tutvust Columbus Eesti tööstuse ja tootmise digitaliseerimise lahendustega.
Kogu ruum tootmisele!
Praegu on majandusel head ajad ja ekspordimahud suurenevad. Konkurentsivõimelisi tooteid tootvatel ettevõtetel oleks võimalik tööd juurde võtta, kuid - ruumipuudus seab piirid ja uute tootmishoonete ehitamine ei käi niisama lihtsalt.
Paljudes tootmisettevõtetes võivad laod enda alla võtta kuni 30% kogupinnast. Kui laopind muuta tootmispinnaks ja riiulite asemele paigutada tootmisseadmed, siis tähendaks see ju tootmisvõimsuse suurendamist vähemalt 30%. Lisaks tekib reaalne vajadus kulusäästiku tootmiskorralduse järele, sest ilma ladudeta Just-In-Time varude juhtimine nõuab ka tootmisprotsesside timmimist. LEAN tootmine ja standardiseeritud protsessid võivad tõsta efektiivsust kuni 45%.
Enne tootmist - automaatsed laokapid
Materjalide lao asemel on võimalik kasutusele võtta automaatsed laokapid (näiteks vertikaalsed lift-kapid), mida saab paigutada otse tootmistsehhi ja vabanenud pinnale laiendada tootmistegevust. Üks 8m kõrgune laokapp mahub 15m2 pinnale ning mahutab terve rekka jagu kaupu (ca 60 m3). Sellisel juhul piisab vaid ühest inimesest, kes kauba vastu võtab ja automaatkappi täidab. Edasi saavad juba tootmistöötajad ise kapist vajalikud materjalid kätte. Näiteks, võib kasutada triipkoodi tootmistellimusel või tööülesandel ning automaatkapp väljastab vajalikud materjalid.
Keskmiselt on selliste automaatkappide hind vahemikus 50 - 60 tuh. eurot. Kapi hind sisaldab reeglina ka oma sisemist WMS tarkvara, mida saab liidestada olemasoleva majandustarkvaraga. Arvestades keskmise laotöötajate tööjõukuluga ja traditsioonilise laopidamisega kaasnevate kuludega (sisseseade, tõstukite rent, hooldus, turvavarustus jms), siis saame ühe kapi orienteeruvaks tasuvusajaks umbes 2 aastat.
Pärast tootmist - logistikapartner
Valmistoodete ladustamise asemel võiks ju kogu valminud toodangu kohe pärast valmimist ära viia teenusepakkuja lattu. Miks peaks üks tootmisettevõte kulutama oma ruume ja töötajaid hoiustamiseks? Lisaks saab koostööpartner teostada ka kõik väljastustega seotud tegevused alates komplekteerimisest kuni kliendikeskse markeerimiseni välja.
Tavapärane vastuargument on see, et teenusladustamine maksab. Kuid mõelgem hoopis teisiti - kui palju on selliselt võimalik rohkem teenida?
Kas eksperimenteerimine tasub ennast ära?
Tasuvusanalüüsi tehes peame arvestama väga mitme aspektiga:
- Kas meie potentsiaalne tootmismaht on suurem, kui tänane tootmisvõimsus? Kui oleme mõelnud uute tootmisruumide kasutusele võtmisele, siis enne oleks kindlasti mõistlik ka ladudeta tootmise võimalused läbi analüüsida;
- Kui palju on võimalik kaasnevaid protsesse (ladustamine, komplekteerimine, lähetamine, transpordikorraldus jt.) delegeerida logistikapartnerile?
- Mitu laotöötajat saaksime ümber õpetada tootmistöölisteks? Kui juba praegu on tööjõust puudus, siis on ratsionaalne olemasolevat personali maksimaalselt kasutada väärtusloomes;
- Kui palju võiksime hoopis rohkem teenida? Kas võimalikud tulud ületavad praeguseid kulusid?
Kindlasti ei ole kõikidest tootmisettevõtetest ladusid võimalik ära kaotada. Näiteks suuri lehtmetalli pakke või saematerjali loomulikult laokappi paigutada ei saa. Kuid koostetehases, kus tootmises kasutatavad materjalid on enamuses standardpakendites ja suhteliselt väikeste gabariitidega ning toodang keskmisest suurema lisandväärtusega, on ilma laota tootmine võimalik küll.
Digitaliseerimiseksperdid annavad nõu
Kuidas on võimalik Sinu ettevõtet muuta laovabaks? Digitaliseerimiseksperdid jagavad hea meelega nõu.
Tee vaid esimene samm – pane end tasuta konsultatsioonile kirja! 
Kindlasti tee lähemalt tuvust ka Columbus Eesti majandustarkvara Suno365 lahendustega tootmisettevõtetele.