Praegune kriis on tabanud kogu maailma ootamatult oma sügavuse ja järskusega. Kuigi esimese löögi on saanud turismi ja lennundussektor, siis märgid näitavad, et ka tootmises on toimumas uute tellimuste kiire vähenemine.
Kuigi olukord on kehv, siis nii imelik kui see ka pole, ei saa tootmisettevõte head kriisi raisku lasta. Milliseid võimalusi pakub kriis ettevõtetele?
Riikides kehtestatud karantiinimeetmete peamine eesmärk on vähendada inimestevahelisi füüsilisi kontakte ja seeläbi lõpuks matemaatikat kasutades koroonaviiruse levik peatada.
Karantiiniga tekib aga kahjuks töötajate puudumise probleem. Seda nii kontori kui ka liinitöötajate osas.
Kuna suurim risk on inimesed ja nende füüsiline tööle mitteilmumine, siis loogilise sammuna tuleb praeguses kriisis välja, et tootmise toimimiseks tuleb hakata otsima viise inimtööjõu vajaduse vähendamiseks.
Seega on sunnitult parim aeg mõelda järgmistele küsimustele:
Mida annaks ettevõtte tegevustes teha läbi nutilahenduste?
Millistes töölõikudes peab töötaja füüsiliselt kohal olema?
Kriisi tekkides ja vähemalt kontoripoole töötajate kodukontorisse minekul ilmnesid kitsaskohad infoliikumises ja töökorralduses.
Näiteks selgusid mõned rollid, mis vähemalt aegajalt pidid füüsiliselt kohapeal käima nagu tootmisjuhid ja insenerid. Samas ka töötajad, keda füüsiliselt kohapeal vaja ei olegi.
Näiteks Columbusel on kliente, kes praegusel kaugtöö hetkedel ei jõua ära kiita korralikku majandustarkvara ehk ERPi, mistõttu ei ole info killustunud erinevate Exceli tabelite vahel, mis asuvad erinevate isikute kätes.
Kogu info ja raportid on kõigile leitavad ja kättesaadavad.
Milliseid töölõike tootmisliinis saaks asendada või täiendada robotitega?
Inimesi ei saa kindlasti lõplikult asendada, kuid praegu on parim hetk mõelda, milliseid töölõike tasub lähimal ajal oluliselt kõrgemal tasemel automatiseerida. Seda nii uute automaatseadmete kui ka robotite abil.
Näiteks juurutada koostöörobotid, mis tõstavad, tassivad ja transpordivad.
Miks mitte mõelda ka täiesti pimetehasele, kus ainult robotid tegutsevadki.
Robotid vajavad inimkätt ainult ülesseadmisel ja häälestamisel. Sama lähenemine kehtib ka automaatsete (robot)tootmisseadmete kohta.
Praegu on näiteks hea koht mõelda, kas peaks paigaldama pakkijate asemel automaatse pakkimisliini?
Millised töölõigud peab automatiseerima?
Nutilahendused ja automatiseerimine ei välista kindlasti inimtööjõu vajadust, sest nagu mainitud, siis seadistamine ja mingites lõikudes ka tööde etteandmine inimeste abil jääb.
Küll aga aitavad need tegevused vähendada oluliselt sõltuvust inimestest ja seeläbi maandada ka praeguses kriisis inimeste füüsilise puudumise mõjusid.
Väga oluline on siinkohal arvestada seda, et sarnased protsessid toimuvad ka välisriikides. Kriisi suurim positiivne mõju on automatiseerimise oluline kasv.
Võibolla tulevikus ei mõõdeta seda, kui mitu inimest ettevõttes töötab, vaid robotite arvu käibesse. Igaljuhul on selge, et ka konkurendid nii Eestis kui ka välisriikides, ei maga.
Seega tuleviku märksõnad on tahes tahtmata robotid ja automatiseerimine.
Milliseid töölõike võiks ja peaks esimese sammuna automatiseerima hakkama? Hea meelega aitan kaasa mõelda.
Anna endast all vormis julgelt märku või kirjuta taavi.sadam@columbusglobal.ee 👇