<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Tootmisseadmete ootamatud rikked löövad tootmisplaani segamini ja seisakuajad osutuvad üsnagi kulukaks. Regulaarne seadmete hooldamine on võtmeks, mis aitab taolisi tulekahjusid ennetada. See tasub pikaajalises vaates ära läbi suurema efektiivsuse ja aitab kulusid kontrollida:

  • Pikeneb seadme kasutusiga ja vajadus osta uus seade lükkub edasi
  • Ootamatute rikkeseisakute ennetamine
  • Välditakse väikeste vigade kasvamist suureks probleemiks
  • Parem kasutatud vara müügiväärtus

Uusimate tehnoloogiate abil on võimalik reaalajaliselt tuvastada potentsiaalseid probleeme enne, kui probleem hakkab häirima tootmist. Näiteks targad sensorid, pilvelahendused ja asjade internet (IoT) aitavad reaalajas mõõta seadmete töörežiimi, erinevaid füüsilisi või elektrilisi parameetreid (nt tööaeg, töötemperatuur, vibratsioon, elektri tarbimine, jms.). Nõnda saab kohese ülevaate iga masina ja seadme tööseisundist.

Milline võiks olla tegevuskava?

  • Kaardistada olukord ja võimalused - milliseid seadmete parameetreid saab analüüsimiseks kasutada ja milliste vahenditega neid jälgida, et saada varajasi hoiatusi võimalike probleemide tekkimisest.
  • Kujundada lihtsad hoolduse ja remondi töövood.
  • Määratleda töötajate vastutused seadmete nõuetekohase toimimise ja hoolduse eest, et omavaheline koostöö oleks ladus.
  • Tehnikute ja seadmeoperaatorite koolitus, et nad tunneksid ära probleemid ja teaksid, kuidas toimida.
  • Võtta kasutusele hooldussüsteem (nt hooldusgraafik, töökäsud, seadmete infohaldus) ja viia läbi regulaarseid kontrolle.

Paljud tööstusettevõtted on investeerinud seadmetesse suuri summasid. Samas on üsna tavaline, et seadmehoolduse haldamises on palju käsitööd. Isegi ettevõtetel, kes kasutavad spetsiaalset seadmehoolduse tarkvara, on sellega probleeme. Näiteks pole hooldustarkvarad liidestatud majandustarkvaraga (ERP) või andmete ülekandmisel kesksesse süsteemi tekib vigu või pole hooldustarkvara piisavalt võimekas, et hallata suuremaid andmemahtusid.

Ettevõtted seisavad tihtipeale taoliste väljakutsete ees:

  • Laos olevate varuosade koguse ja hinna tuvastamine
  • Millal on õige aeg osta varuosi juurde?
  • Ennetava hoolduse ja ennetavate parandustööde algatamine
  • Tööjõu, materjalide, varuosade ja sisseostetavate teenuse kulude jälgimine
  • Hoolduskulude arvestus ERPis

Siinkohal on oluline, et hooldustarkvara oleks ERPiga integreeritud.

Heal tasemel hooldus vajab tarkvaralt järgmist võimekust:

  • Laosüsteemi (nt varuosad, tarvikud)
  • Ostusüsteemi
  • Maksete haldamise süsteemi
  • Pearaamatu süsteemi
  • Süsteemi, et hallata hoolduse ja remondi töökäske
  • Seadmete ja masinate infohaldus, et jälgida nendega seotud andmeid (nt parameetrid, varuosade loetelu, hooldusrutiinid) ja kulusid (nt tööaeg, materjal, sisseostetavad teenused)

Tavaliselt katab ERP ära neli esimest vajadust.

Ülejäänute osas tuleb leida seadmehoolduse lahendus – hoolduspäevik, töökäsud ning seadmeinfo haldus. Seadmehoolduse infosüsteemi valikul tuleks vaadata, et seda oleks võimalik integreerida ERPiga ning et tarkvara toetakse hoolduse ja remondi töövoogusid.

Kui ettevõte jälgib reaalajaliselt seadmete tööd, siis võiks hooldustiimil olla nendest näitajatest jooksev ülevaade, et hoiatusmärke tuvastada ja neile operatiivselt reageerida.

Andmete kogumiseks üle erinevate süsteemide ja esitamiseks lihtsasti loetava ülevaate kujul on soovitav kasutusele võtta ärianalüütika tarkvara. See võimaldab esitada erinevatele töötajatele just neile vajalikke andmekomplekte.

Kokkuvõtteks, integreeritud hooldussüsteem koosneb nendest omavahel seotud komponentidest: hooldusprotsessid, ERP ja hooldustarkvara, seadmete töö jälgimissüsteem, ärianalüütika. Selline süsteem lubab probleemidega tegeleda juba varakult, enne kui need kasvavad tulekahjuks. Investeering hooldussüsteemi arendamisse tasub end pikemas perspektiivis ära läbi ootamatute seisakuaegade vähenemise ja parema kulude kontrolli.

Topics

Tekkis mõtteid? Jaga meiega!

Blogi

Ettevõtte eduka digitaliseerimise kõige olulisem faktor on muudatuste juhtimine ja kaasamine. Millest aga sõltub kõige rohkem digitaliseerimise elluviimine? Vahendame värsket MIT uuringut[1], mis võtab kokku ühe viisi digitaliseerimise edukaks elluviimiseks.
2020. aasta on ukse ees. Üks kuumemaid teemasid on kuidas hakkab tootmist mõjutama uus tehnoloogia ja ärilised arengud. Kuna kliendid nõuavad üha uuenduslikumaid tooteid ja teenuseid, siis on tootjad ultimaatumi ees „arene või oled mängust väljas“. Kuna tehnoloogia arenemisega vähenevad turule tulemist takistavad tegurid, siis saavad idufirmad ja väiksemad ettevõtted suurte tegijatega võistelda palju väiksema riskiga, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.
Eelmisel aastal tegid Columbuse eksperdid ülevaate 10 peamisest trendist tootmise tehnoloogiate arengus 2019. Eelkõige arvestati siinkohal Eesti konteksti. Enamus välja toodud trendidest on omavahel seotud ja toetavad üksteist - tegelikku väärtust loovad nad koos rakendades. Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli vaatab nüüd möödunud aastale tagasi – kuidas läksid arengud tegelikult?
Digiauditid on olnud tänu EASi toetusmeetmele tootmisettevõtete seas 2019. aastal populaarsed. Columbus Eesti ärikonsultantide meeskond on töötanud mitmekümne Eesti tootmisettevõttega ja kuigi igaüks on eripärane, ei saa märkamata jätta seda, et ühised jooned jooksevad väga polariseeruvalt välja. Selles artiklis keskendub digitaliseerimisekspert Marko Seier ühele väga valdavale väljakutsele – ettevõtte andmed pole kättesaadavad ja usaldusväärsed.
MES (Manufacturing Execution System) ehk töö tagasiside süsteem on tootmise käitussüsteemi osa. Töö tagasiside andmine võib toimuda majandus- (ERP) või eraldiseisva tarkvara abil, mis liidestatakse ERPi ja muude süsteemidega. Mis väärtust MES tootmisettevõtetele loob, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down