<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Muudatuste ellu kutsumisel kerkib tihti üles küsimus, kas ettevõte suudab projekti ellu viia sisemiste ressursside abil või tuleks kaasata väline konsultant.

Esimese võimaluse kasuks räägivad faktid, et ettevõtte töötajad tunnevad protsesse sügavuti, mõistavad kolleegide arvamuste põhjuseid ning tehes seda kõike oma tavapärase tööaja sees ei kaasne täiendavaid kulusid.

Väline konsultant toob värske vaate ja uue kompetentsi

Kuna igal medalil on kaks külge, räägivad sarnased põhjused ka välise konsultandi kaasamise poolt:

  1. Väline konsultant näeb ettevõtet ja selle võimalusi värske pilguga;
  2. Tal on kogemuste pagas teiste ettevõtete näidetel;
  3. Välist konsultanti ei sega traditsioonid ja kirjutamata reeglid- „me pole kunagi nii teinud“ ei ole tema jaoks argument;
  4. Konsultant tegutseb projektiga põhitegevusena, tal ei ole projekti ajakavaga paralleelselt kiireloomulisi muid tööülesandeid;
  5. Konsultant on kursis muudatuste juhtimise teooriate ja praktikaga;
  6. Konsultant ei karda, et tema tulemuslik töö võib kaotada tema töökoha.

Samas tuleb tunnistada, et välise konsultandi kaasamise korral esitatakse arve ning väline konsultant ei tea ettevõtte siseelu ja ajalugu. Kuid millist lähenemist siiski eelistada?

Alusta otsustamist olukorra hindamisega

Siinkohal on oluline ausalt vastata kahele küsimusele:

  1. Kas ettevõtte töötajad on täis tahtmist muudatusi ellu viia?
  2. Kas ettevõtte töötajatel on vaba ajalist ressurssi tööaja sees?

Kui vastus mõlemale küsimusele on „jah“, võib oskuste omamisel rahuliku südamega töö oma kolleegidele usaldada.

Juhul, kui vastus ühele neist küsimustest on „ei“ ning projekti elluviimise tähtaeg terendab, on mõistlik sisemiste ressursside kasutamine vähemalt mõnda aega edasi lükata ning leida sobiv väline konsultant.

Välise konsultandi kasutamise tulemuslikkus väljendub sellisel juhul, lisaks varasemalt toodud oskustele ja teadmistele, eelkõige efektiivsuses – projekt saab suure tõenäosusega ellu viidud kokkulepitud ajaraamides, mis tähendab ka projektist loodetavate kasude kiiremat ilmnemist.

Kõik taandub ratsionaalsetele teguritele

Antud küsimuses aitab muuhulgas otsustada lihtne arvutus:

Eeldades, et projekti elluviimise töömaht on 2 kuud ja planeeritud töötajal on kasutada projekti huvides 30% tööajast. Näeme, et sellisel viisil kuluks projekti elluviimiseks 200%/30%=6-7 kuud. Kui töötaja pole motiveeritud, siis võib arvestada täiendava ajakuluga. Enamasti pole projektide elluviimiseks kolmekordset ajapuhvrit arvestatud ning mõistlik on rakendada välist konsultanti.

Olukorras, kus projekti elluviimisega ei ole väga kiire ning töötajatel ajalist ressurssi on, kuid puudub motiveeritus, on kindlasti kasulik esmajärjekorras uurida motivatsiooni kadumise põhjuseid, sest välise konsultandi kaasamisel ellu viidud projektist on vähe abi, kui töötajatel silm ei sära. Taastades töötajate motivatsiooni, saavad töötajad ise projekti ellu viia, olla otsustajateks ning tunda uhkust oma töö tulemuste üle.

Kokkuvõtlikult - ei ole olemas üht kindlat juhendit, kas kasutada välist konsultanti või mitte. Lähtuda tuleb ettevõtte sisekliimast ja võimalustest, projekti ajakavast, töötajate motiveeritusest ning olemasolevast ajaressursist.

Columbuse eksperdid aitavad muudatusi sujuvalt ellu viia

Columbuse konsultandid on töötanud aastaid Eesti juhtivate ettevõtetega aidates läbi viia nii tarkvara, erinevate digilahenduste, kui ka äriprotsesside muudatusi ettevõtetes. Kui olete ettevõttega astumas uutele muudatustele vastu, siis julgutatame ühendust võtma.

TEEMAD

Blogi

Tootmise planeerimisel on oluline täppisplaneerida ja pidevalt jälgida, et tehtaks õiget asja, õigel ajal ja õiges järjestuses. Opcenter APS on tootmisplaneerimise tarkvara, mis täpselt just seda võimaldab. Tööstuse digitaliseerimine on suur väljakutse nii seeriatootmise kui projektitootmise alal. Standard AS kogemus hotellimööbli tööstusliini digitaliseerimisel näitab, et tootmise digitaliseerimine Opcenter APS-i abil aitab kasvatada tarnekindlust, hõlbustada tootmise planeerija, tootmisjuhi ja meistrite igapäevatööd ning optimeerida tootmisprotsessi tervikuna. 
Tööstuses on käsil pingelised ajad. Tellimuste arv on languses, samal ajal on tooraine sisendhinnad kasvanud mõnes sektoris pea mitmekordseks.  Kuidas tööstusettevõttes homseks valmis olla? Sellest ja paljust muust rääkisime 13. oktoobril Columbuse uhiuues kontoris toimunud hommikuseminaril, kus oli koos enam kui 30 tööstusettevõtte esindajat. Seminari avas Columbus Balti tegevjuht Ivo Suursoo, kes tõi välja, et tööstuse tänased suurimad väljakutsed on tooraine ja energia hinnad ning palkade kasv. Et pakkuda konkurentsivõimelist hinda, tuleb kasvatada efektiivsust, mida on võimalik teha läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Kui majanduslanguses ei kipu ettevõtjad digitaliseerimiseks suuri investeeringuid ette võtma, siis täna on tööstusettevõtjatel harukordne võimalus taotleda raha efektiivsuse kasvatamiseks riigilt.
Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down