<img src="https://secure.leadforensics.com/133892.png" alt="" style="display:none;">

Lõpuks on see kauaoodatud päev käes, mil EAS avas Digidiagnostika toetusmeetme tootmisettevõtetele. Tänu riigi toetusele on nüüd võimalik vaid mõne tuhande euro suuruse omaosalusega läbi viia professionaalne tootmiskorralduse analüüs ehk digidiagnostika ning luua oma ettevõttele korralik digitaliseerimise arengukava, kirjutab Indrek Sabul, Columbus Eesti digitaliseerimisekspert.

Viimase kolme aasta jooksul olen läbi viinud kümneid digitaliseerimisega seotud ärianalüüse ning näinud, et ettevõtete huvi digitaliseerimise ja protsesside automatiseerimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Eesti on digiriik ja Eesti ettevõtted soovivad olla digitaalselt arenenud. On paradoksaalne, et mida kõrgemal ettevõte oma digitaliseerituse tasemelt on, seda enam soovib ta panustada ka järgmistesse digiprojektidesse. Kes kord on innovatsioonist eduelamuse saanud, see soovib seda veel.

Kliendid dikteerivad strateegia muutust

Automatiseerimine ja digitaliseerimine on paratamatud. Uuring uuringu järel kinnitab, et digitaliseerimine on hetkel ettevõtete peamine strateegiline fookus ning meie aja suurim väljakutse. Klientide käitumise muutused ja uued ärimudelid sunnivad meid uutmoodi lähenema väärtusloomele. Juhtiva konsultatsioonibüroo Capgemini uuringu kohaselt on 86% klientidest nõus rohkem maksma, kui nad saavad vastu senisest parema kliendikogemuse.

Ainult tehnoloogiast ei piisa

Võib kartmatult väita, et digitaliseerimisel saab olla positiivne mõju nii käibele (uued ärimudelid ja täiendav lisandväärtus) kui ka kasumile (kulusäästlikud protsessid). Kuid ei maksa endale luua illusiooni, et ainult uued tehnoloogiad ja programmid koos robotitega kõik iseenesest ära teevad. Vajadus inimeste ja nende tehtava töö järele ei kao kuhugile. Tehnoloogiad ja automaatika on vaid vahendid, millega inimesed töötavad. Küll aga muutub kardinaalselt see, mil viisil tulevikus tööd tehakse ja üldse äri aetakse.

Muutuseid ei tohi võtta kergekäeliselt

Muutused ettevõttes on tõsine asi. Seda ei tehta kergekäeliselt. Sestap tuleb eriti tõsiselt võtta ka seda, kuidas muutusi ette valmistatakse. Digitaliseerimise analüüsi tuleb suhtuda sama tõsiselt nagu uue tehase ehitamisesse või uue ärisuuna käivitamisesse. Oluline on siin koostöö partneriga, kellega koos see teekond ette võetakse. Nii nagu uue tehase puhul toimub koostöö arhitekti ja projekteerijaga, samamoodi toimub ka digitaliseerimise ettevalmistamine - koostöös tootmisele spetsialiseerunud digitaliseerimisekspertidega. Õige partner mitte ainult ei teosta analüüsi ja ei tee ettepanekuid, vaid aitab head ideed ka päriselt ellu viia.

Digidiagnostika saab i-Ettevõtte programmist

Innovaatilise ettevõtte arenguprogramm i-Ettevõte on välja arendatud just selleks, et aidata ambitsioonikatel ettevõtetel ette valmistada ja läbi viia digitaalset innovatsiooni. 2016.a. alustatud pilootprojektidest on välja kasvanud metoodiliselt küps programm. i-Ettevõte sisaldab muuhulgas ka kõiki Digidiagnostika elemente, mistõttu saavad kõik programmiga liituda soovivad tootmisettevõtted taotleda EAS digidiagnostika toetust.

Võtame EAS Digidiagnostika toetusest maksimumi ja loome koos innovatsiooni.

Kuidas alustada?

Parim viis alustamiseks on registreerida end esimesele tasuta konsultatsioonile meie digitaliseerimisekspertidega.

Kuidas alustada

TEEMAD

Blogi

Tootmise planeerimisel on oluline täppisplaneerida ja pidevalt jälgida, et tehtaks õiget asja, õigel ajal ja õiges järjestuses. Opcenter APS on tootmisplaneerimise tarkvara, mis täpselt just seda võimaldab. Tööstuse digitaliseerimine on suur väljakutse nii seeriatootmise kui projektitootmise alal. Standard AS kogemus hotellimööbli tööstusliini digitaliseerimisel näitab, et tootmise digitaliseerimine Opcenter APS-i abil aitab kasvatada tarnekindlust, hõlbustada tootmise planeerija, tootmisjuhi ja meistrite igapäevatööd ning optimeerida tootmisprotsessi tervikuna. 
Tööstuses on käsil pingelised ajad. Tellimuste arv on languses, samal ajal on tooraine sisendhinnad kasvanud mõnes sektoris pea mitmekordseks.  Kuidas tööstusettevõttes homseks valmis olla? Sellest ja paljust muust rääkisime 13. oktoobril Columbuse uhiuues kontoris toimunud hommikuseminaril, kus oli koos enam kui 30 tööstusettevõtte esindajat. Seminari avas Columbus Balti tegevjuht Ivo Suursoo, kes tõi välja, et tööstuse tänased suurimad väljakutsed on tooraine ja energia hinnad ning palkade kasv. Et pakkuda konkurentsivõimelist hinda, tuleb kasvatada efektiivsust, mida on võimalik teha läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Kui majanduslanguses ei kipu ettevõtjad digitaliseerimiseks suuri investeeringuid ette võtma, siis täna on tööstusettevõtjatel harukordne võimalus taotleda raha efektiivsuse kasvatamiseks riigilt.
Alanud on ühe turbulentse ajastu järjekordne keeruline sügis, kus majanduskeskkonna ebastabiilsus on ainus teadaolev stabiilne olek. Olukord on sedavõrd keeruline, et enam pole mõtet sel teemal halada, aeg on küps tegutsema hakata! Reaalsus on, et väliskeskkonda meist keegi muuta ei saa. Saame aga muuta seda, kuidas meie neis oludes otsustame ja reageerime. Kuidas tõsta tootlikkust ja kust leida efektiivsust? Kulude ja sisendhindade kasvus keskkonnas on võtmeküsimuseks „kuidas tõsta tootlikkust?“ ehk kuidas teha sama tulemus vähemate sisenditega. Siin tulevad mängu innovatsioon ja digitaliseerimine. Kriisides eralduvad terad sõkaldest ja see on põhjus, miks julgustame oma kliente tegema keerulistel aegadel konkreetseid kiireid samme. Columbusel on eelolevaks sügiseks kolm soovitust, kuidas kriisi ära kasutades jõuda uuele konkurentsivõime tasemele.
Miks on vajalik äriprotsesside modelleerimine? Efektiivsed protsessid on iga ettevõtja eesmärk ja unistus, kuid kahjuks peavad ligi 90% juhtidest igapäevaselt tegelema suuremal või vähemal määral ebaefektiivsuse tagajärgedega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Tarneahela juhtimine on teema, mida ei ole võimalik üle tähtsustada. Ei kujuta ettegi, et keegi võtaks poole oma teenitud kasumist sularahaautomaadist välja ja süütaks rahatähed lihtsalt põlema. Juhtimata tarneahel on sageli põhjuseks nähtamatute kulude tekkimisele. Samas, ettevõtluses lepitakse tihtipeale liiga kergekäeliselt sellega, et varjatud (või ootamatud) kulud tarneahelas poole kasumist ära söövad, kirjutab digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
right-arrow share search phone phone-filled menu filter envelope envelope-filled close checkmark caret-down arrow-up arrow-right arrow-left arrow-down